Viktor Trasberg: ettevõtetele tuleks kehtestada kohustuslik kasumimaks ({{commentsTotal}})

Kuu aega tagasi avaldas Soome rahandusministeerium raporti kasumimaksu võimalike muutuste kohta. Üldiselt jõuti järeldusele, et pole sel Soome kasumimaksul suurt häda midagi ning vajadus maksumäära kiireks alandamiseks puudub. Soomes on ettevõtte kasumimaksu määr sama suur kui Eestis ehk 20 protsenti.

Samas annab raport ka huvitava hinnangu Eesti kasumimaksu kui omapärase ja muust maailmast väga erineva süsteemi kohta. Järeldus on paraku soomelikult otsekohene ja eitav – Eesti kasumimaksusüsteemist pole Soomel mitte midagi kasulikku üle võtta! 

Mis siis meie põhjanaabritele ei meeldi?

Arvatakse, et Soomele oleks selline süsteem väga kulukas ettevõtetelt saamata jäävate maksulaekumiste tõttu. Samuti tooks Eesti süsteem (kui ettevõte maksab dividende, siis eraisiku tasemel seda tulu enam ei maksustata) Soome progresseeruva maksumääraga eraisiku tulumaksusüsteemi puhul kaasa maksutulude vähenemise.

Dividenditulu mittemaksustamine eraisiku tasemel muudab Eesti füüsilise isiku tulumaksusüsteemi lausa regresseeruvaks. See on otseses vastuolus maksu- ja majandusteooria põhiprintsiipidega. Mujal maailmas on ikka vastupidi: optimaalne maksusüsteem eeldab, et suurema tulu saajad on võimelised kandma ka suhteliselt suuremat maksukoormat.

Soome ekspertide arvates mõjutab Eesti kasumimaksusüsteem negatiivselt ka uute investeeringute tegemist. Eesti kasumimaks soodustab nii-öelda tulude lukustamist ning pidurdab investeerimist uutesse äriideedesse. Ehk pidurdab innovatsiooni ja uuendusi.

Samuti tuuakse välja, et kasumimaksutulude kompenseerimiseks peab Eesti hoidma kasumimaksumäära kõrgel tasemel, mis ei soodusta samuti riigi atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana. Nii ongi, meie kasumimaksu nominaalne määr on kõrgem kui enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja kõrgem näiteks ka kui Saksamaal. 

Tuuakse ka välja, et Eesti kasumimaksusüsteem soosib tulude nihet eraisikute tasemelt äriühingute tasemele ehk toob kaasa ooüütamise ja manipuleerimise. Ka see on tõsi. Üks selle protsessi tulemus on sotsiaalmaksubaasi hajumine ja vajadus hoida sotsiaalmaksumäär kõrge. Meie tänase haigekassa ja pensionisüsteemi puudujäägi üks põhjus on ilmselgelt moonutava iseloomuga kasumimaks.

Soome ekspertide arvates ei sobitu Eesti maksusüsteem ka rahvusvaheliste ettevõtete tegevusega, lisades keerukust aruandlusesse ja tekitades probleeme topeltmaksustamisega. Veelgi enam, süsteem pakub olulisi võimalusi piiriüleseks maksudega manipuleerimiseks ehk maksupettusteks. Jälle tuttav teema!

Seega ei näe soomlased Eesti tänases kasumimaksustamise süsteemis mingit konkurentsieelist, vaid ainult selle erakordsusest tulenevaid probleeme ja moonutusi. 

Soomlaste kriitikas meie kasumimaksusüsteemi kohta pole midagi uut – need asjaolud on ka meile teada juba rohkem kui kümmekond aastat. Eestis on aga meie kasumimaksusüsteemi kritiseerijaid pahatahtlikult sildistatud ning sisulist arutelu pole paraku tekkinud. Samas pole meil ka mingeid teaduslikke tõendeid selle kohta, et meie süsteem oleks kuidagimoodi parem kui  klassikaline süsteem, kus ettevõtted kohustuslikult jagavad oma tulu ühiskonnaga. 

Miks seda kasumimaksu siis üldse korjatakse? Igal maksul peaks olema ühiskonna seisukohalt moraalne ja majanduslik alus. Kasumimaksu mõte on arusaam, et ettevõtted maksavad avaliku sektori poolt pakutava teenuse – ettevalmistatud töötajad, infrastruktuur või ka näiteks riigi rahasüsteem – eest. Ilma nende teenusteta pole võimalik ettevõtte majandustegevus ega kasumi teenimine. 

Võtame pangandussektori. Pärast kohustusliku kasumimaksu ärakaotamist on välispangad Eestis 16 aastaga teeninud kokku 4 miljardit eurot kasumit ja maksnud selle pealt 154 miljonit eurot kasumimaks. Mitmel aastal pole üldse midagi maksutud. Võttes aluseks kogukasumi suuruse, siis kehtinud maksumäärade korral oleks arvestuslik kasumimaksu maht 900 miljonit eurot. Ehk siis pangad on tasunud kasumimaksu vähem arvestuslikult 700 miljonit eurot. Rõhutan siinkohal sõna arvestuslik, tegemist on hüpoteetilise olukorraga.

Paneme numbrid konteksti. Varsti juba 30 iseseisvuse taastamisele järgnenud aasta jooksul pole Eesti riik suutnud ehitada isegi mitte 100 kilomeetrit uusi kiirteid. Raha pole! Samal ajal oleme suutnud välispankadele kätte jätta summa, mis on arvestuslikult näiteks sama suur kui kahe Tartu-Tallinna kiirtee maksumus. See ei ole turumajandus, kui ettevõtted kasutatavad riigi ressursse ilma nende eest maksmata. 

Valitsus püüab kasumite maksuvaba väljavedu pidurdada panditulumaksu kehtestamisega ettevõtetele, kes laenavad oma raha nendega seotud ettevõtetele. See ei ole kindlasti kõikehaarav lahendus meie kasumimaksuprobleemidele, aga vähemalt on probleemi tunnistatud.

Meie kasumimaksuprobleemi lahendus on ikka tagasipöördumine turumajanduse printsiipide ja klassikalise kohustusliku kasumimaksu juurde.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.