Viktor Trasberg: ettevõtetele tuleks kehtestada kohustuslik kasumimaks ({{commentsTotal}})

Kuu aega tagasi avaldas Soome rahandusministeerium raporti kasumimaksu võimalike muutuste kohta. Üldiselt jõuti järeldusele, et pole sel Soome kasumimaksul suurt häda midagi ning vajadus maksumäära kiireks alandamiseks puudub. Soomes on ettevõtte kasumimaksu määr sama suur kui Eestis ehk 20 protsenti.

Samas annab raport ka huvitava hinnangu Eesti kasumimaksu kui omapärase ja muust maailmast väga erineva süsteemi kohta. Järeldus on paraku soomelikult otsekohene ja eitav – Eesti kasumimaksusüsteemist pole Soomel mitte midagi kasulikku üle võtta! 

Mis siis meie põhjanaabritele ei meeldi?

Arvatakse, et Soomele oleks selline süsteem väga kulukas ettevõtetelt saamata jäävate maksulaekumiste tõttu. Samuti tooks Eesti süsteem (kui ettevõte maksab dividende, siis eraisiku tasemel seda tulu enam ei maksustata) Soome progresseeruva maksumääraga eraisiku tulumaksusüsteemi puhul kaasa maksutulude vähenemise.

Dividenditulu mittemaksustamine eraisiku tasemel muudab Eesti füüsilise isiku tulumaksusüsteemi lausa regresseeruvaks. See on otseses vastuolus maksu- ja majandusteooria põhiprintsiipidega. Mujal maailmas on ikka vastupidi: optimaalne maksusüsteem eeldab, et suurema tulu saajad on võimelised kandma ka suhteliselt suuremat maksukoormat.

Soome ekspertide arvates mõjutab Eesti kasumimaksusüsteem negatiivselt ka uute investeeringute tegemist. Eesti kasumimaks soodustab nii-öelda tulude lukustamist ning pidurdab investeerimist uutesse äriideedesse. Ehk pidurdab innovatsiooni ja uuendusi.

Samuti tuuakse välja, et kasumimaksutulude kompenseerimiseks peab Eesti hoidma kasumimaksumäära kõrgel tasemel, mis ei soodusta samuti riigi atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana. Nii ongi, meie kasumimaksu nominaalne määr on kõrgem kui enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja kõrgem näiteks ka kui Saksamaal. 

Tuuakse ka välja, et Eesti kasumimaksusüsteem soosib tulude nihet eraisikute tasemelt äriühingute tasemele ehk toob kaasa ooüütamise ja manipuleerimise. Ka see on tõsi. Üks selle protsessi tulemus on sotsiaalmaksubaasi hajumine ja vajadus hoida sotsiaalmaksumäär kõrge. Meie tänase haigekassa ja pensionisüsteemi puudujäägi üks põhjus on ilmselgelt moonutava iseloomuga kasumimaks.

Soome ekspertide arvates ei sobitu Eesti maksusüsteem ka rahvusvaheliste ettevõtete tegevusega, lisades keerukust aruandlusesse ja tekitades probleeme topeltmaksustamisega. Veelgi enam, süsteem pakub olulisi võimalusi piiriüleseks maksudega manipuleerimiseks ehk maksupettusteks. Jälle tuttav teema!

Seega ei näe soomlased Eesti tänases kasumimaksustamise süsteemis mingit konkurentsieelist, vaid ainult selle erakordsusest tulenevaid probleeme ja moonutusi. 

Soomlaste kriitikas meie kasumimaksusüsteemi kohta pole midagi uut – need asjaolud on ka meile teada juba rohkem kui kümmekond aastat. Eestis on aga meie kasumimaksusüsteemi kritiseerijaid pahatahtlikult sildistatud ning sisulist arutelu pole paraku tekkinud. Samas pole meil ka mingeid teaduslikke tõendeid selle kohta, et meie süsteem oleks kuidagimoodi parem kui  klassikaline süsteem, kus ettevõtted kohustuslikult jagavad oma tulu ühiskonnaga. 

Miks seda kasumimaksu siis üldse korjatakse? Igal maksul peaks olema ühiskonna seisukohalt moraalne ja majanduslik alus. Kasumimaksu mõte on arusaam, et ettevõtted maksavad avaliku sektori poolt pakutava teenuse – ettevalmistatud töötajad, infrastruktuur või ka näiteks riigi rahasüsteem – eest. Ilma nende teenusteta pole võimalik ettevõtte majandustegevus ega kasumi teenimine. 

Võtame pangandussektori. Pärast kohustusliku kasumimaksu ärakaotamist on välispangad Eestis 16 aastaga teeninud kokku 4 miljardit eurot kasumit ja maksnud selle pealt 154 miljonit eurot kasumimaks. Mitmel aastal pole üldse midagi maksutud. Võttes aluseks kogukasumi suuruse, siis kehtinud maksumäärade korral oleks arvestuslik kasumimaksu maht 900 miljonit eurot. Ehk siis pangad on tasunud kasumimaksu vähem arvestuslikult 700 miljonit eurot. Rõhutan siinkohal sõna arvestuslik, tegemist on hüpoteetilise olukorraga.

Paneme numbrid konteksti. Varsti juba 30 iseseisvuse taastamisele järgnenud aasta jooksul pole Eesti riik suutnud ehitada isegi mitte 100 kilomeetrit uusi kiirteid. Raha pole! Samal ajal oleme suutnud välispankadele kätte jätta summa, mis on arvestuslikult näiteks sama suur kui kahe Tartu-Tallinna kiirtee maksumus. See ei ole turumajandus, kui ettevõtted kasutatavad riigi ressursse ilma nende eest maksmata. 

Valitsus püüab kasumite maksuvaba väljavedu pidurdada panditulumaksu kehtestamisega ettevõtetele, kes laenavad oma raha nendega seotud ettevõtetele. See ei ole kindlasti kõikehaarav lahendus meie kasumimaksuprobleemidele, aga vähemalt on probleemi tunnistatud.

Meie kasumimaksuprobleemi lahendus on ikka tagasipöördumine turumajanduse printsiipide ja klassikalise kohustusliku kasumimaksu juurde.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: