Poeletid peaksid olema naerist lookas, sest Eestis kasvatatakse tänavu naerist pea seitse korda rohkem kui mõni aasta tagasi, aga tegelikult ei ole ühtegi naerit.

Lisaks naerile on mitmekordistunud ka kõrvitsate kasvatamine. Kui 2024. aastal kasvavati neid 50 hektaril, siis tänavu küsiti toetust 224 hektari eest. Punapeeti kasvas paari aasta eest 65 hektaril, tänavu aga pea 594. Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on nende numbrite taga osav skeemitamine.

"Ostetakse selle toetuse riigilt väljapetmise eesmärgil odavat seemet, külvatakse ta teraviljakülvikuga maha ilma igasuguse plaanita saaki saada või seda koristada," sõnas Strastin.

Suvel neid põlde ei hooldata ja sügisel randaalitakse saak lihtsalt mulda, aga köögiviljade kasvatamise toetust küsitakse ikkagi. Kuna köögiviljade kasvatmine tegi aastaid vähikäiku, siis makstakse viimastel aastatel juurikate kasvatamiseks lisatoetust. Selline toetuste väljapetmine nörritab aga neid väheseid põllumehi, kelle põldudelt tegelikult juurikad poodi jõuavad.

"See on otsene tegelike tootjate tagant vargus, sest köögivilja tootmise toetused on mõeldud ikka selleks, et seda rasket tööd kompenseerida ja inimeste toidulauale pakkuda seda väärtuslikku kaupa, mida Eestis võib olla vajadusest poole ringis toodetakse," ütles Jaagomäe talu vanaperemees Mart Timmi.

Kui esimestel aastatel sai Jaagomäe talu toetust ligi 400 eurot hektari kohta, siis tänavu on see summa skeemitajate tõttu 160 eurot, sest toetusteks makstav kogusumma ei ole kasvanud. Põllumajandusministeerium sai toetusega trikitamisest teadlikuks eelmise aasta lõpus ning seetõttu on tänavu köögivilja toetuse küsijaid ka senisest enam kümme korda enam kontrollitud.

"Neid rikkumisi on kahte tüüpi. Ühel puhul võib juhtuda, et seda kultuuri ei leita sealt eest, mida on deklareeritud taotlusel ja taotlemine käib meil kevadel. Teisel juhul ei kasva see kultuur vastavalt kohalikele agrotehnilistele normidele. See tähendab seda, et ta on liiga umbrohus või teda kasvatakse nii nagu seda konkreetset kultuuri tavapäraselt ei kasvatataks," ütles põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna osakonna juhataja Katrin Rannik.

Rannik möönab, et ilmselt tihedamast kontrollimisest ei piisa, pealegi on see üsna kulukas. Nii on kaalumisel ka muud lahendused.

"Radikaalsem näide on tõenäoliselt see, et naeris sellise kultuurina tõenäoliselt köögiviljatoetusi saama ei hakka. Porgand ja kõrvits jääb kindlasti alles, sest neid me oleme vähemalt poelettidel näinud," sõnas Rannik.