Neivelt: Eestis kasvab bürokraatia nagu umbrohi ({{commentsTotal}})

{{1491975000000 | amCalendar}}
Indrek Neivelt
Indrek Neivelt Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ettevõtja Indrek Neivelti hinnangul kägistab riik ettevõtted bürokraatiaga surnuks, mistõttu kõik vähegi normaalsed ettevõtjad kolivad oma firmad Eestist ära.

"Meil on kõik majandust puudutavad seadused Euroopa Liidust. Brüsselis võetakse vastu ja jäetakse liikmesriikidele mingid lõtkud – ise vaatate, kuidas korraldate. Piirid on paigas. Meie ametnikud keeravad kõik kraanid nii palju kinni, kui saab," rääkis Neivelt usutluses Eesti Ekspressile.

Neivelti sõnul saavad Eesti ettevõtjad iga päevaga targemaks ja kogenumaks, kuid samal ajal usaldab riik ettevõtjaid iga päev vähem ja vähem ning arvab, et on vaja eid rohkem suunata, kontrollida ja juhtida.

"Kapital, inimesed ja kõik liigub ikkagi ju mitte Põhja-Koreasse, vaid Ameerika Ühendriikidesse, kus on rohkem vabadust. Põhja-Koreast tulevad inimesed pigem ära. Aga mida me oleme teinud: kogu aeg kindlalt järk-järgult liikunud Põhja-Korea suunas. Liberaalide juhtimisel. Sellepärast meil polegi mingit arengut," nentis Neivelt.

Neivelti arvates tuleks teha aga just vastupidi - kui Euroopa Liidust mingi reegel ette antakse, tuleb kraanid nii lahti keerata, kui vähegi saab. "Anname maksimaalselt vabadust. Siis tuleb areng," märkis Neivelt.

Tema sõnul juhivad Eesti riiki ametnikud, kes saavad oma käsud Brüsselist, kuid Brüssel pole Brexitist väga midagi õppinud. "Kõik süüdistvad inglasi, et rumalad, lähevad minema. Tegelikult oli inglastel õigus. No miks peab Euroopa Liit reguleerima tolmuimeja võimsust? Minu arust ei pea," nentis ta.

Savisaar: oleme valmis Neivelti ja teiste ettevõtjate ettepanekuid kuulama

Riigikogu majanduskomisjoni liige, keskerakondlane Erki Savisaar sõnas Neivelti tänast intervjuud kommenteerides, et iga ettevõtja on Eestile oluline ning riigi majandust ei tohi bürokraatiaga lämmatada.

„Riigi ülesanne on pakkuda võimalikult head ettevõtluskliimat ning selle nimel teeme tööd. Igasugune nõu ettevõtjatelt, kriitika või kiitus, on teretulnud ning suunanäitajaks,“ sõnas Savisaar.

Riigikogulase sõnul on nii tema kui ka majanduskomisjon ettevõtjaid kuulanud ning nende seisukohtadega arvestanud ning kindlasti ollakse valmis ettevõtjaid ka edaspidi kuulama ning selgitama põhjalikumalt ka riigi valikuid.

Savisaar lisas, et tänane valitsus on astunud samme riigi õhemaks muutmisel ja bürokraatia vähendamisel. „Riigi- ja haldusreform teenivad lisaks efektiivsusele ka bürokraatia vähendamise eesmärki, sest juba maavalitsuse kaotamine vähendab kindlasti riigipalgalisi töötajaid, mitte ei vähenda ainult siltide kogust ustel,“ sõnas Savisaar.

Küll aga tuleb tema sõnul seda teha veelgi ning mitte kabinetivaikuses, vaid koostöös ettevõtjatega. „Heaks sammuks on bürokraatiavaba ettevõtluskonto loomine väikeettevõtjatele, kuid see saab olla esimene samm õiges suunas,“ rääkis riigikogulane. Samuti avaldas Savisaar heameelt, et Neivelt nõustub siiski tarbimismaksudega, mis toovad lisaraha muuhulgas näiteks seda väga vajavale haigekassale.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: