Tudengid otsisid Tootsi kunagisele briketivabrikule uut rakendust ({{commentsTotal}})

Eesti Kunstiakadeemia tudengid tutvustasid pühapäeval Tootsi kunagises briketivabrikus ideid sellele uue funktsiooni leidmiseks. Vabrik suleti 2011. aastal ja hooned on üle antud Eesti turbamuuseumile, kes alles otsib oma nägu ja väljundit.

Tootsi briketitehas valmis 1938. aastal ja oli siis Eesti moodsaim tööstushoone. Lähedal asuvad rabad võimaldasid turbatööstust arendada ja brikett oli nõutud kaup. Nii kasvas turbatööstus ja koos sellega ka töölisküla, millest sai rohkem kui 2000 elanikuga alev, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vabrik suleti, kui nõudlus briketi järele kadus. Praegu on Tootsi vallas ligi 800 elanikku.

Aktsioonil "Soojuskatedraal" esitleti ideid briketivabriku hoone võimalikust tulevikust, mis varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni.

"Kohalikul turbatööstusel oli esimene plaan see vabrikuhoone maha lammutada. Aga kohalikud inimesed ka mõtlesid, et see hoone võiks ju säilida, sest see on ikka kohalik sümbol ja lõpuks siis Tootsi Turvas otsustas selle hoone anda Eesti Turbamuuseumi kasutusse," selgitas Eesti Turbamuuseumi juhatuse liige Hannes Puusepp.

Eskiisprojekti saamiseks pöördus turbamuuseum Kavakava arhitektuuribüroo poole, seal juba kaasati tudengid.

"Kindlasti ei ole mõtet teha uut elamuskeskust, mida siin Eestis on väga palju. Tootsi on ise väga terviklikult säilinud asula, kogu see tööstushoone siin on ikkagi väga suur väärtus, siin on veel masinad ja asjad alles. Erinevalt näiteks Sindist on ta ikkagi väga hästi säilinud. Selles mõttes ei ole siin väga palju teha," lausus arhitektuuribüroo Kavakava arhitekt Indrek Peil.

Tudengitele pakkus vana maja omajagu põnevust.

"Eriti põnev oli, et me saime tegeleda olemasoleva ruumiga. Sest enamasti me võtame ette uued projektid, tekitame mingi uue asja täiesti. See, mis me projekti järgi pidime tegema, oli esiteks Tootsi turbamuuseum, arendada see asi välja. Ja siis lisaks meil oli veel tarvis teha spaafunktsioon ja mingisuguseid lisafunktsioone ise juurde mõelda," rääkis arhitektuuritudeng Paulina Pähn.

Nii saigi välja pakutud hulk ideid, millest nüüd kohalikud peaksid valiku tegema.

Toimetaja: Laur Viirand



Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Tallinna-Helsingi liini suuremad laevad sörgivad kasvava nõudluse sabas

Kuigi kiirlaevu tuleb Tallinna-Helsingi liinile üha juurde, on ka nende täituvus jätkuvalt tõusuteel. Populaarsematel päevadel või kellaaegadel võib juhtuda, et piletid on täielikult välja müüdud, sest nõudlus üha kasvab.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.