Tudengid otsisid Tootsi kunagisele briketivabrikule uut rakendust ({{commentsTotal}})

Eesti Kunstiakadeemia tudengid tutvustasid pühapäeval Tootsi kunagises briketivabrikus ideid sellele uue funktsiooni leidmiseks. Vabrik suleti 2011. aastal ja hooned on üle antud Eesti turbamuuseumile, kes alles otsib oma nägu ja väljundit.

Tootsi briketitehas valmis 1938. aastal ja oli siis Eesti moodsaim tööstushoone. Lähedal asuvad rabad võimaldasid turbatööstust arendada ja brikett oli nõutud kaup. Nii kasvas turbatööstus ja koos sellega ka töölisküla, millest sai rohkem kui 2000 elanikuga alev, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vabrik suleti, kui nõudlus briketi järele kadus. Praegu on Tootsi vallas ligi 800 elanikku.

Aktsioonil "Soojuskatedraal" esitleti ideid briketivabriku hoone võimalikust tulevikust, mis varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni.

"Kohalikul turbatööstusel oli esimene plaan see vabrikuhoone maha lammutada. Aga kohalikud inimesed ka mõtlesid, et see hoone võiks ju säilida, sest see on ikka kohalik sümbol ja lõpuks siis Tootsi Turvas otsustas selle hoone anda Eesti Turbamuuseumi kasutusse," selgitas Eesti Turbamuuseumi juhatuse liige Hannes Puusepp.

Eskiisprojekti saamiseks pöördus turbamuuseum Kavakava arhitektuuribüroo poole, seal juba kaasati tudengid.

"Kindlasti ei ole mõtet teha uut elamuskeskust, mida siin Eestis on väga palju. Tootsi on ise väga terviklikult säilinud asula, kogu see tööstushoone siin on ikkagi väga suur väärtus, siin on veel masinad ja asjad alles. Erinevalt näiteks Sindist on ta ikkagi väga hästi säilinud. Selles mõttes ei ole siin väga palju teha," lausus arhitektuuribüroo Kavakava arhitekt Indrek Peil.

Tudengitele pakkus vana maja omajagu põnevust.

"Eriti põnev oli, et me saime tegeleda olemasoleva ruumiga. Sest enamasti me võtame ette uued projektid, tekitame mingi uue asja täiesti. See, mis me projekti järgi pidime tegema, oli esiteks Tootsi turbamuuseum, arendada see asi välja. Ja siis lisaks meil oli veel tarvis teha spaafunktsioon ja mingisuguseid lisafunktsioone ise juurde mõelda," rääkis arhitektuuritudeng Paulina Pähn.

Nii saigi välja pakutud hulk ideid, millest nüüd kohalikud peaksid valiku tegema.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: