Berk Vaher: paar sõna hipisaarte revolutsionäärile ({{commentsTotal}})

„Sina, hipisaarte revolutsionäär, kinnitad, et otsid „lihtsust ja rõõmu, inimlikku sidet“; et sulle meeldib inimeste ja loomade eest hoolitseda, „olla ilus ja rõõmus muusaplika“. Ometi on sinu sõnum oma sünnimaale: „Mine putsi, Eesti ühiskond, oma start-up’ide, Muhu leiva ja privaatsete inimestega“. Mis ilu ja hoolitsust ja inimlikku sidet selles siis nüüd on?“ küsib kirjanik Berk Vaher Vikerraadio päevakommentaaris vastuseks Triin Heinla loole Müürilehes.

Minu jutu ajend on Triin Heinla „Vabadusest ja mugavusest – reisikiri hipisaarelt“, mis ilmus äsja Müürilehe netiversioonis. See on noore mässulise inimese rännulemineku ja eneseotsingute lugu, mida on juba nimetatud „põlvkonna hääleks“.

Mina olen teisest põlvkonnast ja ütlen noortele mässajatele kohe hoiatuseks, et minu jutt kuulub teie jaoks ilmsesti üheselt žanri „lubjaka tüütu ja tagurlik moraalijutlus“. Aga kui teid ka tegelikult huvitavad teistsugused eluvaated, kuulake ära.

Protest olmerutiini vastu, rännukihk ja utoopilised igatsused on sama vanad kui inimkultuur ise ning õigupoolest on selliseid rahutuid hingi igas põlvkonnas olnud. Paljud neist ongi jäänud põgenema ja ekslema, leidmata kodu, hingerahu ega iseennastki. Paljud on ka ilma ja inimest päriselt parandada suutnud. 

Ometi tundub, et mitte kunagi varem pole see mujalekippumine olnud nii massiline – ja mitte kunagi varem pole ajendeid selleks nii kergesti leitud.

Tänane parimas eas väljarändaja ei ole kümme aastat ahtrat põldu kündnud ja külasid laastava näljahäda eest pakku läinud – oh ei, piisab purunenud suhtest või väsitavast bürokraatiast, koolitüdimusest või tööandja karmist sõnast.

Võimalus rändama minna on ju ka käepärasem kui eales. Ei pea paadiga võõrvõimu piirivalve eest põiklema ega partorgiks hakkama, et end harukordsele välisreisile sokutades „läände ära hüpata“ – ainult kõnni maantee äärde hääletama või osta odavlennu pilet ja ilmasuurune seiklus algabki.

Suur osa neist tänastest ränduritest ongi vaimus vabamad ja helgemeelsemad kui need, kes ajas ja ruumis maha jäävad. Nad on läinud teele tahtega tunda teisi keeli ja kombeid, kogeda sügavamat sidet loodusega, leida iseeneses üles oma asendamatus neile antud elus ja teiste inimeste jaoks.

Avarilma avastajad võivad ka kunstides julgemalt oma rada käia, kuna on leidnud mõttekaaslasi kaugemal kui siinses ahtas rahvakillus, kes oma argises eluvõitluses kipub teinekord unistajaid ja kaunishingi alla suruma.

Ometi püsib ja kasvab see rahvakild suuresti just isepäiste unistajate ja kaunishingede varal – kui nood ei pea vimma, vaid hoiavad alles hoolt ja muret ja lootusi ka siinse elu suhtes. Kui nad tahavad kord targema ja tugevamana tagasi tulla või teisale jäädeski on tänulikud paigale, kus nad üleüldse sündinud ja inimeseks saanud. See ei tähenda tuima rahulolu, vaid ikka valmidust siinse elukorralduse ja inimsuhtluse parandamiseks.

Sina, hipisaarte revolutsionäär, kinnitad, et otsid „lihtsust ja rõõmu, inimlikku sidet“; et sulle meeldib inimeste ja loomade eest hoolitseda, „olla ilus ja rõõmus muusaplika“. Ometi on sinu sõnum oma sünnimaale: „Mine putsi, Eesti ühiskond, oma start-up’ide, Muhu leiva ja privaatsete inimestega“. Mis ilu ja hoolitsust ja inimlikku sidet selles siis nüüd on? Põlastad siinset stagnatsiooni ja „kapitalistlikku ellujäämisühiskonda“, aga mida paremat ja õigemat on sul siia asemele pakkuda?

Kui sa kujutad end ette kapitalivastase võitluse kangelasena, sotsiaalse seisaku murdjana ja inimlikuma ühiskonna eest võitlejana, siis ütle mulle, uljas noor inimene – mis päikest toovad sinu uidangud hipirandadel neile Eesti sookaaslastele, kel tööta jäänud mees silma siniseks lööb? Kui mitme toetuseta jäänud puuetega inimese kõhtu täidavad need prügikastidest korjatud poolikud kebabid, millega sina seal eemal rahavaba eluspüsimist tähistad? Millist jaksu sai su Berliini punkskvotis karjutud loosungitest see 13 lapse isa, kes perest võõrdununa vee ja elektrita majas hiljuti sisse põles?

Või on need kõik su meelest vaid lollid süsteemiorjad, kes õigel ajal odava lennupileti järele ei haaranud, et oma kodumaad p-tähega kohta saates võimalikult kaugele pageda?

Su enda jutust paistab, et sa jätkad põgenemist häirivate olukordade ja teistsuguste eluhoiakutega kaasteeliste eest. Kuidas siis oled avatum ja õilsam neist su põlatud „privaatsetest inimestest“? Su oma vabadus on sulle ju viimaks ikka tähtsam kui pingete lahendamine või teistsugustelt õppimine või nende õpetamine.

Tore on, kui oma otsingutel saad kogeda ka inimlikku lähedust ja andmisrõõmu, aga kui ennekõike vaid endataolisi otsid, lood ju vaid uut mugavustsooni – ühiskondliku ebavõrdsuse ja eelarvamuse müüre sa nii ei kõiguta, isegi ei kriimusta. Seda andmistahet ja läheduspüüdu võib siiski märksa rohkem vaja minna seal, kus esialgu tundub olevat suurem vastupanu; inimeste juures, kel on raske sind mõista ja keda on raske mõista sinul.

Ma katsun su tormi ja tungi mõista, ning ma mõistan väga hästi igatsust ilu ja inimliku hoolivuse järele. Aga ometi – minu jaoks on kangelased need, kes julgevad oma päikseparadiisidest ja utoopilistest kommuunidest siia reaalsusse tagasi tulla, siin enese ja teiste eest seista ning selgemat ja soojemat elu luua.

Minu jaoks on seisakumurdjad need, kes ärksama kultuuri ja omavahelise läbisaamise nimel julgevad siin pikaajalisi kohustusi võtta – neid võib usaldada, sest mõni tagasilöök ei pane neid kohe lennupileti järele haarama.

Ja minu jaoks loovad inimlikumat ühiskonda eeskätt need paljude märkamatute ja tänamatute argitööde tegijad, kes loosungikarjujale võivad tunduda pelgalt mutrikestena masinavärgis.

Võib-olla see on igav ja rutiinne mõtlemine. Võib-olla ma olengi möödunud aegades kinni, võib-olla ongi sinu võimuses tõeline inimlik revolutsioon. Eks tule ja näita. Ja katsuks seekord ilma putsisaatmiseta, eks ole. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.