Vikerforelli osatähtsus vesiviljeluses aina suureneb ({{commentsTotal}})

Koorunud vikerforell.
Koorunud vikerforell. Autor/allikas: Toomas Jagomäe/Wikimedia Commons

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2016. aastal 868 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, teatas statistikaamet.

2016. aastal müüdud toodangu maht oli viimase 20 aasta üks suurimaid. Põhiline kasv kala- ja vähikasvatuse toodangus on toimunud viimase viie aasta jooksul – 2012. aastaga võrreldes on 2016. aastal müüdud toodangu maht suurenenud 1,5 korda.

Eestis moodustab müüdud vesiviljelustoodangust olulisima osa vikerforell, mille osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud.

Kui 2015. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 70%, siis 2016. aastal 78%. 2016. aastal müüdi 680 tonni vikerforelli ehk kokku 2,6 miljoni euro eest – tegemist on ühtlasi 20 aasta suurima müüdud kogusega.

Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2015. aastaga ligi 1,2 korda. Harilikku jõevähki turustati 2016. aastal 0,7 tonni – 1,1 korda rohkem kui aasta varem.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ja müüakse veel teisigi kalaliike (ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, pakslaup, säga, tuuralised (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur).

Toidukalamarja turustati 2016. aastal 4,9 tonni, mis on ligikaudu 1,5 korda vähem kui 2015. aastal. Toodangu rahaline väärtus vähenes samuti 1,5 korda. 2016. aastal müüdi toidukalamarja 127 800 euro eest, aasta varem 197 000 euro eest.

2016. aastal müüdi välisriikidesse 9% kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral tuurlasi, ahvenat, vikerforelli ja harilikku jõevähki.

Toimetaja: Priit Luts



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.