Kaljulaid New York Timesis: küberhügieen ja tüdrukud presidendiks ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid andmas intervjuud New York Timesi arvamustoimteajale Carol Giacomole.
President Kersti Kaljulaid andmas intervjuud New York Timesi arvamustoimteajale Carol Giacomole. Autor/allikas: New York Times'i Facebook live

President Kersti Kaljulaid andis New York Timesi arvamustoimetusele Facebookis intervjuu, mille sõnum on: mida on teistel riikidel Eestilt õppida. Muu hulgas andis Kaljulaid meediatarbijatele nõu, kuidas toimida libauudistega, millist ajakirjandust usaldada ning kuidas võimestatakse Eestis naisi ehk kuidas igal tüdrukul on võimalik saada presidendiks.

Päris intervjuu alguses (vt 3. minutil) küsib arvamustoimteaja Carol Giacomo nii ajakirjanikke kui ka meediaavalikkust painava küsimuse libauudiste kohta, seda kontekstis Venemaaga. „Mis nõu annaksite USA-le selle probleemiga toime tulemiseks?“

Kaljulaid viis teema aga Venemaa juurest üldisemaks: „Me peame oma inimeste mõttemaailmu muutma ning ärgitama neid kriitiliselt mõtlema kui nad midagi meedias kuulevad – kust see tuleb ja on see allikas usaldusväärne, selgitas Kaljulaid.

Ta lisas: „Võib-olla ootate 24 tundi enne kui midagi usute.“ Sama üleskutse tegi ta poliitikutele ja riiklikele organisatsioonidele.

„Meie riigis on Eesti Rahvusringhääling see, mida saab usaldada. Ma räägin ERR-i inimestele alati, et oluline pole, et teie vaatajanumbrid oleksid kõrged, vaid ma tahan, et ühiskonna usaldus teie vastu oleks kõrge.“

Ta täpsustas, et usaldus ei tähenda pimesi uskumist kõigesse, mida ERR ütleb, vaid et inimesed teaksid kindlalt: rahvusringhääling ei tee propagandat või vastupropagandat.

„Nad teevad tasakaalustatud infoedastust. Oluline on, et inimesed teaksid alati, kus on tõese informatsiooni turvaline varjupaik.“

Kaljulaidi soovitus: küberhügieen on nagu käte pesemine

Toimetaja päris Kaljulaidilt ka küberhügieeni kohta (vt 5. minutil). Kaljulaid tõi välja, et on väga lihtsalt reeglid, mida üks riik ja iga üksikisik peaks järgima.

  1. oma digivahendite tarkvara uuendamine on sama elementaarne nagu käte pesemine. See tagab, et oleksite nii kaitstud kui teie teenusepakkuja soovib, et te oleksite.
  2. seesuguse digitaalhügieeni peab tegema kogu ühiskonnale kehtivaks. Kaljulaid toonitas, et suurfirmad, näiteks pangad suudavad seda praegugi edukalt teha, mistõttu on Eesti tulnud kenasti toime erinevate küberrünnakute, kasvõi hiljutiste lunavararünnakutega.
  3. Eesti on küberturvalisuse tagamisega saanud hästi hakkama, kuna läksime digitaalsetele lahendustele järk-järgult üle juba ammu.
  4. salasõna vahetamine on iga arvutikasutaja jaoks täiesti loomulik. Sellega samaväärselt loomulik on see, et inimesed uuendavad oma tarkvara kohe, kui sinu telefoniekraanile ilmub teade „Lae alla tarkvarauuendus“ – sa teed seda, kuna sinu teenusepakkuja on teinud uuenduse, et vähendada turvariske.

„Kui suure ohuna näete te praegu Venemaad?“ küsis toimetaja. (vt 6. minutil)

„Ma usaldan NATO võimet kaitsta oma territoriaalset puutumatust 100 protsenti, kuna sel on ette näidata 100-protsendiline kaitsevõime rohkem kui 70 aastat,“ vastas Kaljulaid.

NATO heidutusmeetmed, mida on kasutusele võetud viimastel aastatel pärast Wales'i ja Varssavi tippkohtumisi, on saatnud Putinile päris tugeva sõnumi, selgitas Kaljulaid. „Ta [Putin – toim.] teeb päris palju kära nagu NATO oleks oht – NATO ei ole oht. NATO on oma aluslepingu ja preambula kohaselt kaitseorganisatsioon,“ märkis Kaljulaid.

Kaljulaid tuletas meelde, et Eesti on kuulunud ÜRO-sse vaid 26 aastat, kuid neist 22 aastat oleme aktiivselt osalenud ÜRO rahutagamismissioonidel ja panustanud UNICEF-i.

„Seega me oleme vastutustundlikud rahvusvahelise kogukonna liikmed,“ toonitas Kaljulaid. Ta lisas, et Eesti on väike riik ning väikeriigid on maailmas enamuses ning Eesti kuulumine ÜRO-sse saadab selle sõnumi ka teistele riikidele.

Kas tüdruk võib saada presidendiks?

Facebookis intervjuud jälginud vaataja P.C. Robinson küsis Kaljulaidilt: „Kuidas te võimestate Eestis naisi?“ (vt 7. minutil)

„Eesti lapsed saadavad mulle päris palju joonistusi. Ja need lapsed joonistavad sageli naist, enamasti sinises kleidis. Ükski tüdruk ei pea kunagi küsima kas minagi võin saada presidendiks? Muidugi saab! Mina ei saa kuigi palju rohkemat teha, kuid usun, et seegi on juba päris võimestav.“

Toimetaja: Marju Himma



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema