Viktor Trasberg: sotsiaalmaksu mägi ({{commentsTotal}})

Proportsionaalse tulumaksu, kõrge tulumaksuvaba miinimumi ja tööandjate pakutud madala sotsiaalmaksu laega kukuks meie pensioni ja tervishoiusüsteem kokku poole aastaga, väidab Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

Tööandjate Keskliit on tulnud järjekordselt välja sotsiaalmaksu muutmise ettepanekutega. Teema pole uus, aga on asjakohane.

Praegu kannab kogu sotsiaalmaksukoormuse – ehk tasub seda 33 protsenti töötajale makstud brutopalgalt – tööandja. Kõrge tööjõu maksukoormus on saanud üheks Eesti majandusarengu suurematest piduritest.

Vaataksin siinkohal kahte aspekti, mida tööandjad esile toovad. Nimelt sotsiaalmaksukoormuse jaotamist tööandjate ja töövõtjate vahel ning niinimetatud lae kehtestamist sotsiaalmaksule. Kuigi mõlemad maksumuudatused tunduvad lihtsalt mõistetavad ja kergelt elluviidavad, siis niikaua kui pole välja käidud konkreetseid detaile, pole ka asja tegeliku sisuni jõutud.

Alustame sotsiaalmaksukoormuse jaotamisest tööandjate ja töövõtjate vahel. Tööandjate ettepanekul selle tagajärjel „palgafond ja töötaja netopalk konkreetse maksumuudatuse tulemusena ei muutu“.  Lihtsas keeles – tööandjad tõstavad kokkuhoitud sotsiaalmaksu arvel palka ja sellest kõrgemast palgast maksavad töövõtjad ära sotsiaalmaksu. Ettevõtete jääks tööjõu kogukulu küll samaks, aga oleks võimalik maksta kõrgemat palka.

Aga siinkohal jõuamegi detailidesse. Võrrandis on ka kolmas tegur – nimelt riik.

Kui ettevõtete sotsiaalmaksu koormus alaneb, siis samavõrra peab suurenema töötajate panus. Kui ettevõtted tervikuna maksavad sotsiaalmaksu vähem, siis töötajad tervikuna peavad maksma sotsiaalmaksu rohkem. Muidu ei ole võrrand tasakaalus.

Probleem on aga jällegi selles, et pole võimalik lihtviisil kanda sotsiaalmaksu koormust üle kõikidele palgasaajatele samas proportsioonis nende palgatõusuga. Suurenev töötajate palk  toob ju kaasa ka tulumaksukohustuse muutumise, kuid tööandjad on lubanud töötaja netotulu jäämist sama suureks.

Proportsionaalse tulumaksusüsteemi puhul tähendab see keerulist kalibreerimist, et tõepoolest kõik osapooled saaksid  oma – töötajate  netopalk ei langeks, tööandja tööjõukulu ei suureneks ning riik koguks kokku samapalju tulu- ja sotsiaalmaksu. Ei ole päris kindel, et see võrrand on lahendatav.

Järgmisest aastast on tulumaksuvaba sissetulekute määr 500 eurot kuus.  Me täna ei tea, kuidas selline süsteem tegelikkuses toimima hakkab. Aga kui töötajate palk sotsiaalmaksu osa võrra suureneb, tuleb veelgi tõsta tulumaksuvaba määra taset. Kuid mida suurem on tulumaksuvaba määr, seda suurem on riigi maksukulu ja suuremad manipuleerimisvõimalused.

Palju lihtsam on sotsiaalmaksusüsteemi ümber korraldada progresseeruvate tulumaksumäärade tingimustes.

Kui sotsiaalmaksukoormuse jagamine on proportsionaalse tulumaksusüsteemi puhul veel teoreetiliselt võimalik, siis sotsiaalmaksulae kehtestamine pole seda kindlasti. 

Sotsiaalmaksule lae kehtestamine eeldab kolme samaaegset tingimust – progresseeruva määraga tulumaksusüsteemi, optimaalset maksukoormuse jaotust mõlema osapoole vahel ja toimivat maksulae suurust.

Kõigis Euroopa Liidu riikides, kus selline maksulagi on kehtestatud, on need tingimused ka olemas. Kui neid asju korraga pole, siis pole maksulael suurt mõtet. Ainuke riik on Leedu, kus on sotsiaalmaksulagi ja proportsionaalne tulumaks. Aga maksulagi on seal 9 keskmist palka, ehk siis Eesti tingimustes tähendaks see üle 11000-eurost kuupalka, mis on sisuliselt mõttetu. Kui palju meil sellise palgaga töötajaid on ja kui palju see uusi kõrgepalgalisi töökohti looks? 

Kui aga maksulagi tuua madalamale, siis kasvavad hüppeliselt jällegi manipulatsioonivõimalused. Eesti tööandjate poolt pakutud maksulagi on kolm keskmist palka. Tundub, et tööandjad ei saa päriselt aru sotsiaalmaksu olemusest.

Sotsiaalmaksu puhul eeldame seost individuaalse (maksu)panustamise ja indiviidi poolt saadava hüvise vahel. Pensioni suurus sõltub eelnenud tööaastatest ja seega makstud sotsiaalmaksust. Ning kui sotsiaalmaksu ei maksa, siis raviteenust ei saa. Sotsiaalmaksu lagi ei ole mitte töökohtade loomise instrument, vaid õigluse teema. Ehk siis makstakse arvestuslikult niipalju, kui eeldatavalt saadakse vastu teenust. Kui maksupanus on ebaproportsionaalselt liiga suur, siis sellise olukorra pehmendamiseks kehtestatakse maksulagi. Aga veel kord: see ei ole kõrgepalgaliste töökohtade loomise instrument, kuigi võib tööjõu struktuuri mõjutada.

Proportsionaalse tulumaksu, kõrge tulumaksuvaba miinimumi ja madala sotsiaalmaksu laega kukuks meie pensioni ja tervishoiusüsteem kokku poole aastaga. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: