Valitsus otsustas laevade Eesti lipu alla meelitamiseks maksuerandi teha ({{commentsTotal}})

Laevad.
Laevad. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valitsus otsustas teha maksusüsteemis laevandussektorile ja meremeestele erandi ning luua digilahendustel põhinevad infosüsteemid, mille seas on ka e-residentidele kättesaadav e-laevaregister.

Valitsus jõudis augusti lõpus seisukohale, et Eesti seni ühetaolises maksusüsteemis võib laevandussektorile ja meremeestele erandi teha.

Maksubaasiks ehk selleks, millelt maksu arvutatakse, võiks valitsuse hinnangul olla 750 eurot. Ees seisab veel valik, kas 750 eurolt arvestada tulumaksu tavapäraselt 20 protsenti või 11,6 protsenti, mis on kohaliku omavalitsuse maksumäär.

Ka tööjõumaksude suhtes soovib riik kehtestada erandi. Sotsiaalmaksu arvestataks samuti 750 euro kui maksubaasi lae pealt. Ülejäänu on maksuvaba.

Sotsiaalmaksu puhul jäi pinnale ettepanek, et tööandja maksab töötaja eest edasi ainult pensionikindlustust praeguse kehtiva määra järgi, mis on 20 protsenti. Samuti maksab tööandja neli protsenti ning töövõtja ise kaks protsenti teise pensionisambasse.

Tööandja ei maksa ravikindlustust, mis on 13 protsenti, vaid meremehel tekib võimalus osta riiklik ravikindlustus endale ise.

Teiseks otsustati, et laevandusettevõtetele hakatakse juurutama ettevõtte tulumaksu alternatiivina tonnažimaksu. See oleks Eesti maksusüsteemis erandlik, kuid on tavapärane mujal Euroopas. Laevandusettevõte saaks seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu laeva kogumahutavuse ühiku pealt. Selle määr vajab veel eraldi otsustust.

E-register laseb e-residentidel laevu registreerida

Lisaks otsustas valitsus luua nüüdisaegsed digilahendustel põhinevad infosüsteemid, mis toimiksid paberivabalt ning oleksid kättesaadavad kõikjal maailmas.

Näiteks e-laevaregistri teenus, mis võimaldab registreerida e-residentidel laevu distantsilt, et laeva registreerimiseks ei peaks laevaomanik Eestisse tulema ning neil ei peaks olema siin füüsilist esindajat.

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik ütles, et kuna kogu laevade järelevalve ja ka tunnistuste väljastamine peab käima väga operatiivselt, on eesmärk minna järk-järgult üle ka elektroonilistele laeva- ja meeskonnatunnistustele.

Valitsuse otsuse tagamaa ja põhjus on Põikliku sõnul see, et Eesti lipu alla tulevate laevade puhul kasvaks seda teenindav kaldasektor. Laevad toovad Eestile raha sisse registritasude kaudu, aga see on pigem marginaalne summa, võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal kaldasektoril on.

Seadusemuudatuste tagajärjel peaks 2029. aastaks olema Eesti lipu all 300 laeva. Otsused on praegu tehtud arvestades suuri kaubalaevu, mis teevad rahvusvahelisi sõite ja mille kogumahutavus on 500 või rohkem, samuti reisilaevu suhtes, mille kogumahutavus on üle 500 ning mis sõidavad Euroopa Liidu välistel liinidel.

Plaani on hautud juba aastaid

Veeteede amet alustas laevade Eesti lipu alla toomise kava väljatöötamist viie aasta eest.

Eelmise aasta juunis hakkas koos käima töögrupp, kes laevanduse olukorda analüüsis ja lahendusi pakkus. Soov tuua rohkem kaubalaevu Eesti lipu alla on kirja pandud ka koalitsioonilepingusse.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. Praegu sõidab mõne teise riigi lipu all umbes 60 Eesti päritolu laeva.

Toimetaja: Karin Koppel



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: