Selle aasta riigieksamite statistikal kardinaalseid erinevusi võrreldes eelmistega pole. Statistikast võib aga välja tuua, et tüdrukute keskmine tulemus on parem matemaatikas ja eesti keeles ning poistel võõrkeeltes.

"Pedagoogina saab öelda seda, et poisid veel ikka ei väärtusta nii palju õppimist, ja võib-olla ka see, et nad on tulnud ära tegema eksamit, mitte võimalikult kõrgele tulemusele," rääkis Innove testide keskuse juht Regina Multram.

Küll aga ei tõmba avalikkuse tähelepanu detailne statistika, vaid iga-aastased koolide edetabelid. Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste sõnul ei saa koole riigieksamite põhjal võrrelda, kuna mõnel koolid on õpilaste valimisel eelseisus.

"Kui me vaatame riigieksamite tulemusi ja tehakse koolide pingeridasid, siis see on üdinisti vale. Riigieksamid ei mõõda koole, need ei ole koolide hindamise instrumendid, need on õpilaste hindamise instrumendid ja hindavad ühte osa õpilasest, õpilase akadeemilist tulemuslikkust. Ja kui ühte kooli on kokku sattunud inimesed, kes on saanud häid tulemusi, siis see ei näita, et see kool on nad heaks teinud, neil on pikk ajalugu, lisaks erinevused nende algsetes võimetes," selgitas Pedaste.

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi hinnangul peaks haridusel olema kolm suurt eesmärki – kvalifikatsiooni saavutamine, ühiskonda sotsialiseerumine ja inimeseks kasvamine. Instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul ei näita riigieksamid kahe viimase eesmärgi täitumist ning liigne tähelepanu eksamitele pole hea.

"See on võistlussituatsioon, kus kõik õpilased võistlevad omavahel ja me ei tea väga seda, kuidas nad koostööd oskavad teha. Selleks et ette valmistada paremini, selleks olekski vaja võib-olla projektõpet, probleemõpet, hoopis teistsuguseid õpetamise viise, mitte eksamiteks õppimist," lausus Leijen.