Pevkur: on igati loogiline, et hoidsin end kursis Ukraina abi hetkeseisuga

Sõltumata sellest, kas pakkumised moonatootjatelt tulid läbi tema, kantsleri või kellegi teise kaudu, tegeles nendega edasi riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), ütles kaitseminister Hanno Pevkur kommentaaris RKIK-i endise juhti Magnus-Valdemar Saare seisukohtadele.
Pevkur ütles ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris, et on igati loogiline, et tema ministrina hoidis end kursis Ukraina abi hetkeseisuga, sest teisiti poleks olnud ka võimalik, sest surve Ukrainat toetada oli nii Eestis, Ukrainas kui ka rahvusvaheliselt väga kõrge.
"Kuidas Ukraina abi välja valiti ja kuidas see Ukrainasse jõudis, oli igati loogiline. Selleks kompetentsikeskuseks oli ja on tänaseni RKIK. Pakkumisi saadeti erinevaid teid pidi ja sõltumata sellest, kas need pakkumised olid saadetud minu või kantsleri või kellegi teise avalikult kättesaadavale meiliaadressile (misjärel need RKIK-i saadeti) või otse RKIK-i, oli abi väljasõelumine RKIK-i pädevuses," lausus ta.
"Kui moon sobis nii Ukrainale kui Euroopale, oli RKIK-i ülesanne lepingudetailid tarnijatega kokku leppida ja lepingud sõlmida. Loomulikult hoidis RKIK ministeeriumit arengutega kursis," lisas Pevkur.
Mis puudutab aga konkreetseid detaile moonatehingutes ja nendega seotud erinevates lepingutes, siis peab lootma, et uurimine toob selles selguse ja annab ammendavad vastused, märkis kaitseminister.
Pevkur soovis samas mõningaid detaile täpsustada. Näiteks väitis Saar, et viimased kaks tehingut Dataseli kaasuses tehti Pevkuri isiklikul eestvedamisel ning et Pevkuril oli spetsiifiline huvi sõlmida tehingud läbi Kreeka ettevõtte Nordeto, kes oli RKIK-i jaoks tundmatu.
"Nordeto pakkumine saadeti kantsleri ja minu meiliaadressile 28.10.2024 õhtul, mille ma edastasin RKIK-i juhile järgmisel hommikul. Nordeto on ka hiljem saatnud pakkumisi, kus saajaks juba ka Magnus-Valdemar Saar. Esimese Nordeto pakkumise edastamise peale vastas RKIK-i juht, et "Meie oleme samade toodete tellimisel lepingus otse tootjaga ehk Dataseliga. Ühes lepingus siiski ka vahendaja – sel juhul on meie leping kolmepoolne." Nordetoga lepingut ei sõlmitud, küll sõlmis RKIK detsembris 2024 kaks täiendavad lepingut Dataseliga, kes, nagu selgub, pole tootja," kommenteeris Pevkur.
Pevkur lisas, et Dataseliga seonduvalt võttis kantsler Kuusk juba novembris 2024 ühendust kaitsepolitseiga.
Otsustusprotsessi ja rollijaotuse kohta märkis Pevkur, et novembris 2024 saatis RKIK ministeeriumi kantsleri vastavasisulise päringu peale selge vastuse, kus on kirjas, et otsuseid teevad Magnus Saar ja Katri Raudsepp; ka läbirääkimiste eest vastutasid nemad ja neid toetasid Merle Vilu ja Meelika Piht.
Pevkur ütles kokkuvõtteks, et Ukrainale abi saatmise nimel on paljud inimesed väga palju pingutanud ning sadade miljonite eurode eest on Eestist Ukrainasse ka moona tarnitud.
"See on fakt ja usun, et oleme sellega päästnud sadu kui mitte tuhandeid ukrainlaste elusid. See, et mõni ettevõte ei ole oma lubadusi täitnud, on kahetsusväärne ja ma siiralt loodan, et eelkõige Datasel ise mõistab, et nende tegevus tähendab iga päev mõnda kaotatud Ukraina kaitsjat. Loodan, et just see oli ajendiks, miks täna lõunal saatis Datasel nii valitsuse kui riigikogu liikmetele meili, kus kinnitab oma soovi tekkinud vaidlus lõpetada läbirääkimiste teel. Kui nad seda ka tegudega suudavad tõestada on väga hea, sest Ukraina vajab moona. Kui mitte, jätkuvad kohtuvaidlused lepingurikkumise küsimuses ja kindlasti ka uurimine Euroopa prokuratuuri juhtimisel;" lausus Pevkur.
"Me ei peaks vaidlema omavahel selle üle, kes mis kuupäeval mida tegi, vaid tegelema sellega, kuidas Ukrainat rohkem aidata. Ja seda võiks mõista ka opositsioon eesotsas Urmas Reinsaluga," lisas ta.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) endine juht Magnus-Valdemar Saar saatis riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile kirjalikud selgitused kaitsevaldkonna moonahangete kohta, kus tõi välja tema väitel Pevkuri otsustava rolli protsessis.
Saar väitis muu hulgas, et kaitseminister ei olnud moonahangetes distantsi hoidev tellija, kes ootas aruandeid.
"Ta tõi ja pakkus ise aktiivselt tehinguid; sekkus vähemalt ühes suuremahulises kaasuses lepingutingimuste, tarnegraafikute, ettemaksu suuruste ja hindade läbirääkimistesse; pidas mõnel juhul tarnijaga ise läbirääkimisi; ärgitas pärast lepingute sõlmimist makseid kiirkorras teostama; ning andis hankijale suuniseid praktiliselt iganädalastel aruteludel," märkis Saar.
Toimetaja: Marko Toomng









