Riigiprokuratuur alustas Lehtmega seotud kriminaalmenetlust 2023. aasta mais. Kaks aastat kestnud rahvusvahelise kriminaalmenetluse tulemusena koostas keskkriminaalpolitsei koostöös Ukraina kolleegidega mahuka toimiku, mille põhjal koostatud süüdistusakt saadeti mullu augusti alguses üldmenetluses Harju maakohtusse.

Süüdistuses heidetakse MTÜ Slava Ukraini ühele asutajale ja endisele juhile Lehtmele ette MTÜ usalduse kuritarvitamist ning annetusrahade omastamist suures ulatuses.

Prokuratuuri hinnangul tekitas Lehtme oma Ukraina lähedase Hennadi Vaskivi ettevõtetega tehtud tehingutega rohkem kui 450 000 eurot kahju. Omastamise korral on maksimaalne karistus kuni kaks aastat vangistust, kelmuse puhul aga kuni neli.

Istungil video vahendusel

Erandkorras lubas kohus Lehtmel osaleda kohtuistungitel video vahendusel. Kohtualuse kaitsja, advokaadi Dmitri Teplõhhi teatel on Lehtme elukoht alates 2023. aastast Ukraina ning naise "kõik olulised isiklikud, perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed" on seotud Ukrainaga.

Advokaadi kõige kaalukam põhjendus kohtult Lehtmele erandi palumisel oli see, et naine kasvatab kaht last, kellest üks on kooliealine ja teisel vanust alla ühe aasta.

Istungi alguses rõhutas riigiprokurör Sigrid Nurm, et MTÜ oli ellukutsutud heade kavatsuste ja ülla eesmärgiga. Ta nentis, et suur osa kogutud varast tõepoolest ka jõudis Ukrainasse, kuid kriminaalasja menetledes selgus, et kogutud annetusi oleks saanud veel suuremas mahus abivavajatele suunata.

Kolm naist, Johanna-Maria Lehtme, Janeli Sundja ning Elo Laura Aaspõllu asutasid MTÜ Slava Ukraini 5. märtsil 2022. aastal. Kuigi asutajaid oli kolm, oli tegelikkuses Lehtme see, kes ainuisikuliselt MTÜ-d juhtis, märkis prokurör. Seda toetab asjaolu, et Lehtme üksi otsustas lepingute üle, mida MTÜ sõlmis. Nurm sõnas, et see omakorda lõi võimaluse raha ärakasutamiseks.

Esialgu nägi töökorraldus ette, et Eestis annetatud kaubad või MTÜ rahade eest soetatud kaubad pakiti sõidukitesse, mis saadeti vabatahtlike autojuhtidega Ukraina piirini. Sealt edasi toimetati kõik sihtkohta. 2022. aasta märtsis ja aprillis tegi MTÜ koostööd Ukraina vabatahtlikega. Pärast seda juba Ukraina heategevusfondiga.

2022. aasta 11. augustil otsustas Lehtme, et heategevusorganisatsioon tuleb asendada äriühinguga IC Construction. Uus äripartner tõi aga kaasa läbipaistmatuse ja lepingutele lisatud kasumimarginaali, mille MTÜ kinni maksis.

Kuritarvitatud usaldus

Nurm ütles, et osaühingute ja aktsiaseltside eesmärk ongi kasumi teenimine, aga probleem tekib siis, kui kasum moodustub MTÜ annetajate raha edastamisel. Lehtmele etteheidetud usalduse kuritarvitamine rajanebki sellel, et ta vahetas teadlikult MTÜ kasumit teeniva äriühingu vastu.

Nurme sõnul soovib prokuratuur tõenditega näidata, et äriühing ei osutanud sõlmitud lepingus ja selle lisades olevaid teenuseid. Lepingu alusel maksti hoopis äriühingu töötajatele palka, mille MTÜ hüvitas ja väidetavalt teadis Lehtme seda. Ta olevat esitanud arveid, mis sisaldasid valeandmeid.

30. augustil 2022 olevat MTÜ ja äriühing sõlminud lepingu, mille sisu puudutas sõidukite ümberehitust. Siiski ei teostanud äriühing seda ise, vaid soetas vastava teenuse. Praeguseks teadaolevalt tasus MTÜ äriühingulele sõidukitega seoses pea 60 000 eurot rohkem kui Ukrainas maksnud tegelik teenuse hind.

30. oktoobril 2022 sõlmisid MTÜ ja äriühing väidetavalt järgmise lepingu. Selle järgi soetati toidu- ja hügieenipakke, mis komplekteeriti Ukrainas. Äriühing olevat ostnud kaupu enam kui 590 000 euro eest, kuid MTÜ tasus ettevõttele 904 000 eurot. MTÜ tasus 904 000 eurot.

18. oktoobril 2022 sõlmis Lehtme äriühinguga järgmise lepingu, et rahastada projekti "Tuhat kangelast lumes". Selle raames telliti riietekomplekti õmblemine 413 000 euro eest. Pärast raha kättesaamist tellis äriühing neid riideid erinevatelt ettevõtetelt, kellele tasuti 393 000 eurot.

8. novembril 2022 ostis MTÜ veel erisuguseid kaupu 104 000 euro eest. Äriühing tasus nende kaupade eest ise 82 000 eurot.

Kokku on MTÜ tasunud äriühingule 413 000 eurot rohkem kui tegelikult kaupade ja teenuste eest tasumiseks kulus.

Ei tunnista end süüdi

Küsimusele, kas Lehtme tunnistab end süüdi omastamises ja usaldamise kuritarvitamises, vastas ta eitavalt. Lehtme esindaja Teplõhh ütles, et süüdistus on alusetu ja tõendamatu.

Ta jätkas, et teenuste sisu polnud näilik ega olematu ja oli teada ka teistele MTÜ töötajatele. Teplõhh rääkis, et kuna MTÜ töömaht kasvas järjest, suurenesid ka erinevad kulud. Lisaks tegi ta teatavaks oma mõtte, et turumajandus Eestis hakkab kaduma.

Kannatanu esindajana sai sõna ka Ilmar Raag. Ristküsitluse käigus rääkis ta muuhulgas, et Lehtme juhtimisstiil tekitas MTÜ liikmetes segadust. Ta lisas, et Lehtme juhtimist olla nimetatud suisa autokraatiaks.

Kohtus nii tunnistaja kui ka kannatanu ehk Slava Ukraini esindajana osalenud Raagi sõnul otsustas 2022 aasta sügisel senine Slava Ukraini koostööpartneri juht Hennadi Vaskiv hakata asju ajama läbi erafirma, sest sõda sõjaks, aga äri on ka vaja teha.

"Kuulates kaitse esinemist, siis mulle tundub, et seal paistab välja ka Vaskivi enesekaemus, mis mulle tundub ebaeetiline sellepärast et sõjaajaal ei sobi annetajate raha eest ja sõdurite arvelt teenida endale kasumit," lausus Raag.