Perevägivalla vastu suunatud eelnõu Venemaal kõikide toetust ei pälvi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PA Pictures/Scanpix

Venemaa riigiduumasse jõuab varsti seaduseelnõu perevägivalla vastu. Põhjuseks on see, et pärast kriminaalvastutuse kaotamist perevägivalla eest kaks aastat tagasi, hakkas selliste vägivallajuhtude arv kasvama. Kuid Venemaal on ka neid, kes on uue seaduse vastu.

Pühapäeval toimus Moskvas Moscow FemFest ehk feminismile põhendatud festival. Peateemaks sai perevägivald naiste vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vägivald toimub suletud uste taga. Vähe sellest, tihti teevad seda lähedased inimesed, abikaasa. Ja siis seisab naine valiku ees: kas tappa, et kaitsta end selle argessiooni vastu, või olla tapetud. Ja muidugi on vaja spetsiaalset seadust, mis tegeleks ennetusega, et need kriitilised olukorrad ei tekiks," selgitas Moscow FemFest-i organisaator Lola Tagajeva.

Venemaa politsei tunnistab igal aastal 36 000 naist perevägivalla all kannatanuteks. Kuid Vene ühiskonnas on ka inimesi, kelle jaoks perevägivald ei ole probleem.

Laupäeval näiteks toimus Moskvas perevägivalla seaduse vastaste miiting.

"Iga preester alati püüab teha nii, et peres oleks normaalne atmosfäär, et naisi ei peksta, lapsi ei peksta. Aga mõnikord tuleb kasutada jõu, mõnikord kristlane peab jõudu kasutama ja halb on, kui ta seda ei tee," teatas vene õigeusu vanempreester Vsevolod Tšaplin.

"Seda seadust ei saa parandada, muuta. Seda ei ole üldse vaja. Aga Euroopas me näeme, et mõnes riigis see töötab, kuid me ei taha, et see seadus hävitaks meie pere," rääkis omakorda Õigeusklike kodanike liidu esimees Valentin Lebedev.

Seaduse toetajatel on, mida vastu öelda.

"See seadus puudutab perekonda ainult siis, kui seal on juba probleemid, kui see pere ei ole enam turvaline, hea ja õnnelik. Kahjuks, kui vaatame siseministeeriumi statistikat, siis näeme, et kuni 40 protsenti raskeid vägivaldseid kuritegusid toimub meie riigis just peres," kommenteeris keskuse "Ei vägivallale" direktor Anna Rivina.

Kuna oma riigis vene naised kaitset ei leia, pöörduvad nad Euroopa inimõiguste kohtusse.

"Selliseid asju Euroopa inimõiguste kohus võtab vastu rohkem ja rohkem. Ja riigil tuleb varem või hiljem vastu võtta kohustusi selle vägivalla vältimiseks või korralikuks uurimiseks," lausus advokaat Karinna Moskalenko.

Praegu ei ole veel teada, millal riigiduuma hakkab perevägivallavastast seaduseelnõu läbi vaatama.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: