Pille Tsopp-Pagan: naised on võrdsed partnerid kõigis tegemistes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pille Tsopp-Pagan
Pille Tsopp-Pagan Autor/allikas: Erakogu

Liiga pikalt oleme oma kogukondades loonud karistamatuse kultuuri, milles noortel naistel ei ole julge kasvada. See kultuur algab väikestest tegudest – järelehõikamistest tänaval, erinevates vestlustes naisi halvustavat alatooni või otse alavääristavaid väljendeid kasutades, kirjutab Pille Tsopp-Pagan.

25. novembril on ülemaailmne naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla vähendamise päev. Selle päeva peamine, ÜRO peasekretäri "UNiTE by 2030" juhitav kampaania keskendub järgneva kahe aasta jooksul seksuaalvägivalla kõigi vormide, eriti vägistamiste vähendamisele. Järgneva 16 päeva jooksul toimuvad erinevad teemale pühendatud teavitusüritused.

Vägistamine. Üks lihtne ja samas karm sõna, mis on rikkunud palju elusid, vaimselt ja füüsiliselt pika aja jooksul, meil läbi sõdade ka põlvkondade jooksul.

Kui seksuaalvägivalla kuriteod jäävad karistamata, ei kannata ainult konkreetne naine või tütarlaps vaid kogu ühiskond. Liiga pikalt oleme oma kogukondades loonud karistamatuse kultuuri, milles noortel naistel ei ole julge kasvada. See kultuur algab väikestest tegudest – järelehõikamistest tänaval, erinevates vestlustes naisi halvustavat alatooni või otse alavääristavaid väljendeid kasutades.

"Täitsa blondiin, ei oska autoga sõita!". "Vaata, kuidas on täitsa söödavaks kasvanud". "Kui ta juba peole tuli, ju ta midagi otsis". "Mis sa solvud? Kas sa siis naljast aru ei saa?". Need on üksikud ja pehmed laused, mida tüdrukud on meiega jaganud.

Kui need ja paljud teised halvustavad ja väärikust puudutavad väljendid tähelepanuta jätta, on see hea ja tugev alus järgnevatele sellist kultuuri jätkavatele püramiidi astmetele.

Sõnade, tegude ja tegevusetuse kaudu, liiga leebe seadusandlus kurjategijate suhtes, meedias kajastatavad stereotüübid, seksistlikud naljad, mida me ei sea kahtluse alla – kõik see on alus raskematele kuritegudele.

Selle aasta kevadel võttis Sass Henno oma südameasjaks valjult ja igal pool rääkida korgijoogist – laialt levinud noorte naiste uimastamise vahendist pidudel. 2018. aasta kuriteo aastaraamat väidab, et 87% kõigist seksuaalkuritegudest on toime pandud alaealiste vastu.

Kas tõesti võib arvata, et täiskasvanute vastu seksuaalkuritegusid toime ei panda? Kindlasti mitte. USA-s asuv RAINN võrgustiku statistika ütleb, et iga tuhande seksuaalvägivalla teo kohta tehakse politseisse avaldus 230 korral. Sellest 46 juhtumi puhul arreteeritakse kahtlustatav. Neist juhtumitest üheksa saadetakse politseist edasi prokuratuuri. Kohtus saab süüdimõistva otsuse viis, neist 4,6 saavad reaalse vanglakaristuse.

Meil ei ole Eestis analoogset statistikat, aga riikides, kus see on kirjeldatuga sarnane, annab aluse arvata, et meie andmed, kui neid koguma hakata saab, annavad sama tulemuse.

Meie tüdrukud ja naised on väärtuslikud ning võrdsed partnerid kõigis kogukonda puudutavates tegemistes. Nad peaksid seda ka igapäevaselt tunnetama.

Astume ühiskonnana uude aega – astume vastu alati, kui selle kultuuri ilminguid näeme!

Mida saab igaüks teha? ÜRO Naised kodulehel on artikkel "16 viisi, kuidas saad vägistamiskultuurile vastu seista". Lugege ja arutlege selle üle oma lähikonnas. Kandke järgneva 16 päeva jooksul oranži, millega näitate kampaaniale toetust. Kasutage sotsiaalmeedias sõna võttes märke #orangetheworld and #generationequality.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: