Raul Rebane: Eesti kui meeste saun
Eesti on kui meeste saun. See oli esimene mulje, lugedes selle aasta niinimetatud mõjukate edetabelit. 100 Eesti mõjukama hulka oli hinnatud ainult 13 naist, arutleb Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.
Selle aasta edetabel ei koostatud küsitluse tulemusel, vaid Päevalehe, Delfi, Ekspressi, Maalehe jne ajakirjanike hinnanguil. Seega on tegemist vägagi subjektiivse, tunnetusel põhineva edetabeliga. Mina sellistesse asjadesse halvasti ei suhtu, informatiivne on see igal juhul, ütleb palju nii valitavate kui ka valijate kohta. Kindlasti ka ühiskonna seisundi kohta.
Need 13 naist on muidugi anomaalia ja kui see oleks tõsi, siis hüvasti unistus saada Põhjamaaks. Arvestame veel, et esimesse kümnesse sattunud Kersti Kaljulaid ja Kaja Kallas on veel erinevate poliitiliste jõudude poolt tugeva rünnaku all, nende võimed ja professionaalsus pannakse pidevalt kahtluse alla.
Kas Eesti on tõesti kollektiivne NSVL-i poliitbüroo, kus naistel võimu juurde asja pole? Või on sellise statistika aluseks meie ühiskonnas, ka ajakirjanike hulgas, endiselt võimutsev patriarhaalsus? Selle küsimuse tõstatas edetabel kindlasti.
Aga seal oli muudki mõtlemisainet. Mis on mõju ja mis on võim, kas ja kuidas nad on seotud? Sõjaväes on asi lihtne, seal on võim rohkemate tärnide käes. Poliitilises elus on võim tihti nähtamatute tärnide käes ja seda kutsutakse mõjuks.
Mõju läheb tihti üle valikute mõjutamiseks ja muutub seega reaalseks võimuks. Selliste inimeste mõjust räägib hästi 15 aasta tagune küsimus Jaak Aaviksoole, et "Kas Enn Soosaar on poliitik?" "Loomulikult ei ole" vastas Aaviksoo. "Ta on suur poliitik!" Hoolimata sellest, et Ennul polnud kasutada ühetegi võimuhooba peale sõna.
Mitte mingit tärnivõimu ei oma ka Ott Tänak, Arvo Pärt, Andrus Kivirähk, Tanel Toom, Magnus Kirt, kuid mõju neil kahtlemata on. Kas neid on edetabelis piisavalt? Arvan, et ei.
Sümboolseid väärtusi kandvate inimeste mõju on üldse raskem hinnata. Meil on ju ka terve hulk inimesi, kes arvavad, et presidendil pole võimu, mis minu jaoks on lihtsalt koomiline väide.
Märgilise tähtsusega on kahe äriinimese väga kõrge edetabelikoht. Eesti mõjukamaks peetakse Margus Linnamäed ja 13. kohal on Bigbanki omanik Parvel Pruunsild.
Kui Linnamäe puhul on palju selgitatud tema äri- ja meediaimpeeriumi toimimist ja tegutsemist, siis Parvel Pruunsilla suur mõju on enamikule arusaamatu ja nõuab selgitust. Delfi lühikommentaaris toodud põhjendus, et ta võib olla pensionireformi üks suuremaid võitjaid, ei ole piisav. Kas see mõju tuleb tema mõjust poliitikutele või teatud erakondadele? Sellest oleks vaja rohkem teada, sest see räägiks palju Eesti trendide kohta.
Loomulikult on küsimusi ka venekeelsetest, neid on tabelis väga vähe.
Minu meelest on ka vaimukust vähe, näiteks Ita Everi positiivsuse ja inimlikkuse mõju Eesti elule on kindlasti suurem kui hulgal lipsustatud poliitikutel. Need seejuures kokku võetuna.
Kui elus on meil oligarhia märke, siis poliitilises elus võib sellest tabelist välja lugeda klannistumise märke. Esmakordselt on 100 hulgas kolm ühe perekonnanimega, ehk Helme nimega inimest. Seejuures Monika Helme mõju tuleneb hindajate arvates erakordsest aktiivsusest sotsiaalmeedias.
Kokkuvõtteks. Huvitav lugemine, et mida ajakirjanikud arvavad, kuidas ja kelle kaudu ühiskond toimib. Kas tõde? Kindlasti mitte, ainult üks võimalik variante tegelikkusest.
Tegeliku mõju allikaid kirjeldab hästi hoopis üks vana inglise anekdoot.
Kaks vanaprouat istuvad kohvikus. Üks ütleb teisele: "Ma olin 15 aastat Inglismaa suurima lahingulaeva kapten!"
Teine ei usu ja küsib: "Kuidas?"
"Oma mehe kaudu loomulikult!"
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel