Kolme maakonda läbiva kõrgepingeliini rajamine on poole peal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Uue Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini rajamine on jõudnud poole peale. Elektri põhivõrke haldava Eleringi kinnitusel on kolme maakonda läbiv liin oluline tehniline eeldus, et Eestil oleks võimalik end tulevikus Venemaa elektrivõrgust lahti lasta.

176 kilomeetri pikkune läbi Harjumaa, Läänemaa ja Pärnumaa kulgev kõrgepingeliin on üks mahukamaid praegu Eestis pooleliolevaid taristuobjekte. Valmis peab see saama järgmise aasta detsembris, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liini alla jääb üle 900 kinnistu, neist 650 on erakinnistud. Harjumaal on omanikega lepingud veel sõlmimata umbes 100 kinnistul, Läänemaal mõnel üksikul.

"Kuna ehitus käib lõikude kaupa, siis meil on tegelikult teada, mis ajaks mingi lõigu lepingud peavad olema sõlmitud. Selles osas on meil ka ajaline varu ehk hetkel me selles probleemi ei näe, et tekiks mingi nihe ajakavas," rääkis Eleringi projektijuht Marten Lillemäe.

Liinialust maad välja ei osteta ja maaomanikule makstakse selle eest ühekordset kompensatsiooni. Selle suurus sõltub metsa ja maa hindamisest.

Eleringi kinnitusel on uuel kõrgepingeliinil oluline roll Eesti elektrivõrgu arendamisel.

"Esiteks on Harku-Lihula-Sindi liin osa Eesti ja Läti kolmandast liinist, see tõstab Eesti varustuskindlust. Samas ka on see üks tehnilisi eeldusi, et me saaksime Venemaa võrgust desünkroniseerida ning lülituda teiste Euroopa riikidega sünkroonalale," selgitas Lillemäe.

Õhuliini rajamine maksab 62 miljonit eurot, lisaks investeeritakse piirkonna alajaamadesse veel 20 miljonit.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: