Peeter Laurits: aga las ma räägin teile ühest puust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Jaan Tootsen

Inimesed on harjunud mõtlema, nagu oleksime me looduse kroon. Mingi täiesti eraldiolev, haruldane ja väljavalitud seltskond, kellele jumal ise on andnud õiguse ja kohustuse täita maa, seda harida ning valitseda kalade, lindude ja loomade üle. Aga see on üks ennasttäis jutt, leiab Peeter Laurits Vikerraadio päevakommentaaris.

Inimene on selgroogne loom, nagu kalad, linnud ja loomadki, üks imetajatest, kes omal mingi organi on ebaproportsionaalselt suureks kasvatanud, nagu kaelkirjak kaela, elevant londi või ninasarvik nina.

Meie oleme ebaproportsionaalselt üles võimendanud oma närvisüsteemi, Ja tekitanud eriskummalisel ja väga efektiivsel kombel reflekteeriva teadvusetüübi.

Meie kõige olulisem tehnoloogiline leiutis on keel, täiesti uus operatsioonisüsteem, mis andis võime detailselt koordineeritud koostööks. See on ülimalt tähelepanuväärne evolutsiooniline saavutus, aga iseennast imetledes oleme ülbeks muutunud ja käitunud kaasolendite suhtes väga hoolimatult ja jõhkralt.

Me oleme ära unustanud, et loodus on täis teistmoodi imepäraseid teadvusetüüpe ja kui me endid inimestena veelgi imepärasemaks peame, siis võiks meie roll olla teiste teadvusetüüpidega kontakteerumine ja koostöö leiutamine.

Lugusid lindude keele oskajatest peetakse tänapäeval vanarahva naljalooks ja juttu taimede teadvusest suhtutakse nagu mingite vaimuhaigete puukallistajate sonimisse.

Aga las ma räägin teile ühest puust.

Ta on liaan ja ladina keeles on ta nimi Boquila trifoliolata. Teda on taksonoomiliselt üsna raske määrata, sest tal võivad olla ükskõik millised lehed. Ta kasvatab omale samasugused, nagu on peremeespuul, mida mööda ta üles ronib. Sealjuures imiteerib ta väga täpselt nii lehe suurust, värvi, kuju, leheroo pikkust ja kaldenurka.

Boquila trifoliolata mimikri on kõige täiuslikum, mis loodusest leitud on. Aga see on alles algus.

Kui trifoliolata ronib ühe puu pealt teisele, siis kasvatab ta järgmise varrelõigu külge teistsugused lehed ja kolmanda peale ronides kolmandat sorti lehed. See on juba nagu greif, tõeline kimäär, kellel on lõvi keha, kotka pea ja tiivad ning mao saba.

Kuid see pole ikka veel kõik. Eksperimentidega on kindlaks tehtud, et trifoliolata mimikrivõime ei vaja isegi füüsilist kontakti peremeestaimega.

Nüüd, kui me seda teame, tekib paratamatu küsimus, mismoodi trifoliolata teab, milliseid lehti omale kasvatada. Kas ta vaatab peremeestaimele otsa ja ahvib teda järgi? Kas ta loeb kuidagi tema genotüüpi ja reageerib sellele, muudab enda oma vastavaks? Kuidas ta seda teeb?

Või suhtleb ta hoopis teistsugusel kanalil, mida teadus ei ole veel avastanud?

Kui me püüame seda ette kujutada, siis hakkame aru saama, kui erinevaid teadvusetüüpe võib olemas olla.

Trifoliolata puhul on kindlasti tegemist väliskeskkonna tunnetamisega, andmete analüüsiga ja nendele reageerimisega adekvaatsel ja eesmärgipärasel moel. See muuseas ongi teadvuse definitsioon.

Niisiis, teadvuseid on väga erinevaid ja eriskummalisi, me oleme nendest ümbritsetud, aga ise aina imetleme oma peegelpilti. Me isegi ei oska kokku lugeda, mitu liiki igal aastal meie tegevuse tõttu välja sureb. Selle aasta novembris suri viimane Sumatra ninasarvik.

Kuigi me arvame, et Jumal ise käskis meil maad harida, ei ole me seda osanud, vaid oleme kõik pekki keeranud. Nüüd õigustame ennast nagu pättuselt vahele jäänud jõmpsikad. Papa ise käskis meil pahandust teha. Aga papat pole kodus, ainult biosfäär oma miljardi teadvusega vaatab meile otsa. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: