Peeter Laurits: vajame radikaalselt uutmoodi operatsioonisüsteemi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Jaan Tootsen

Lääne ühiskonnas on kinnistunud arusaam, et kunst, kirjandus, muusika ja teised vaimsed harjutused on majanduse kõrval teisejärgulised, et need on teatud sorti luksuskaup ja meelelahutus, millega tegelemiseks on aega siis, kui majanduskasv on teenindatud ja päevatöö tehtud. On aga tõsiasju, mis selle seisukoha ümber lükkavad, arutleb Peeter Laurits Vikerraadio päevakommentaaris.

2008. aastal kaevati Švaabimaal Geissenkloesterle koopas välja mammutiluust flöödi 12 fragmenti. Leid dateeritakse vanemaks, kui 40 000 aastat, samast perioodist pärinevad ka varaseimad koopamaalid.

Mammutivile on tehnoloogilises mõttes peadpööritav leid. Leitud pill on valmistatud kivist tööriistadega kahest eraldi õõnestatud poolest, mis sobitati omavahel täpseks ning liimiti vaiguga kokku. Luu kisub töödeldes sisepingete tõttu kaardu, sellise pilli valmistamine ei ole lihtne ka tänaste tööriistade abil.

Tähtsam on aga see, et sedavõrd täiuslikku tehnoloogiat ei kohta me ühegi teise samast ajastust pärit nii-öelda praktilise otstarbega riistade puhul. Luust, sarvest ja kivist skulptuurid ning pillid olid Aurignaci kultuuri high-tech, kiviaegne raketiteadus, mis samaväärsete tööriistade ja tarbeesemete valmistamiseni jõudis alles palju hiljem.

Näiteks luust ja sarvest ahingud ning õngekonksud, mida on märkimisväärselt lihtsam valmistada, jõudsid inimese tööriistakasti alles 15 000 aastat tagasi. Kiviaja inimese jaoks olid vaimsed harjutused – kunst ja muusika – tähtsamad kui jaht või kalapüük. See võib kõlada üllatavalt, aga teisiti ei oska ma tõlgendada seda, et muusika ja kunsti leiutamine eelnesid tehnoloogilisele revolutsioonile ligi 25 000 aastat.

Me peame uuesti läbi mõtlema materialistliku käibetõe, nagu sõltuks inimese aju areng ja sotsiaalsete suhete peenenemine tööriistade leiutamisest – tehnoloogiast ja majandusest. Teatud määral võiks sellega isegi nõustuda, aga siis peame uuesti läbi mõtlema, mis on tehnoloogia ja millised tehnoloogilised uuendused on meie tsivilisatsiooni kõige põhjalikumalt muutnud.

Kõigi aegade kõige suurem tehnoloogiline hüpe oli keele leiutamine. Keel oli uus operatsioonisüsteem, mis tegi võimalikuks uuel moel suhtlemise, kogemuse edasiandmise põlvest põlve ja inimeste omavahelise võrgustumise, ilma milleta ei ole mistahes majanduslik tegevus üldse mõeldav.

Järgmiseks hüppeliseks operatsioonisüsteemiks olid muusika ja kunst. Need annavad võimaluse jagada ja edasi kanda neid kogemusi, millest ei saa otsesõnu rääkida, kogemusi, mis seovad meid kõigi teiste eluvormide ja ilmaruumiga.

Mammutivilest on valmistatud faksiimilekoopia ning väärib märkimist, et see oli häälestatud samasse helisüsteemi, mida me kasutame ka tänapäeval. Harmoonilised akordid ja visuaalsed koodid oli raketikütus, mis inimtsivilisatsiooni arengu liikvele lükkas, aitas lahendada üle mõistuse käivaid probleeme ning leida uusi ja ootamatuid lahendusi.

Praegusel ajastul, antropotseenis, teisendab inimtegevus maa palet sellisel määral, et muudab tsivilisatsiooni kestmajäämise küsitavaks. Meie ees seisvad probleemid on täiesti globaalsed, peadpööritavad ja üle mõistuse käivad. Me kõik teame, et vanaviisi enam edasi ei pääse, aga kellelgi pole veel aimu, kuidas peaks uutmoodi välja nägema.

Täiesti selge on ainult see, et me vajame radikaalselt uutmoodi operatsioonisüsteemi ja me vajame seda väga kiiresti. Seega on muusika ja kunst taaskord esmatähtsaks muutunud. Seda loomulikult koostöös kirjanduse, filosoofia, teaduse ja teiste vaimsete harjutustega.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: