Äriregistri juurde loodi tegelike kasusaajate register Euroopa Liidu neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmisel. See direktiiv kohustab äriühinguid oma tegelikult kasu saavate omanike kohta koguma täpset ja asjakohast infot. Kohustus andmeid edastada rakendus Eestis eelmise aasta sügisel.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk ütles ERR-ile, et samas pole need siiani äriregistri andmed, vaid ühingu enese andmed, mille ta äriregistris kättesaadavaks teeb.

"See tähendab, et andmetel puudub õiguslik tähendus ning nende esitamisel riik nende õigsust ei kontrolli," sõnas ta.

Viies rahapesuvastane direktiiv kehtestas lisanõude, mille järgi peavad liikmesriigid nõudma, et teave tegelike kasusaajate kohta oleks piisav, täpne ja ajakohane ning kehtestama selleks ka vajalikud mehhanismid. Kui pädev asutus peaks leidma lahknevuse registris oleva tegeliku omaniku teabe ning neile kättesaadava teabe vahel tegeliku kasusaaja kohta, tuleb neil sellest teada anda.

"Rahandusministeeriumi oktoobris 2019 kooskõlastusele saadetud eelnõu rahapesuvastase direktiivi ülevõtmiseks sisaldas ettepanekut, et vastava märke - hoiatusmärke - teeks tegeliku kasusaaja andmete juurde lahknevuse tuvastanud isik, näiteks pank, iseseisvalt, misjärel süsteem informeeriks sellest automaatselt andmeid esitanud ühingut, kellel siis oleks võimalik andmeid parandada või kinnitada nende õigsust," rääkis Põrk.

Seega tulnuks pangal, kellel tekib kahtlus oma kliendi andmete osas tegelike kasusaajate kohta, sellest registrisse ise märge teha.

Idee luua selline lahknevuste kõrvaldamise mehhanism, mis ei vaja ametnike sekkumist ja kontrolli, pälvis aga sidusrühmadelt omajagu kriitikat, mistõttu kaalubki ministeerium Põrgi sõnul nüüd ka võimalust, et tegelike kasusaajate registrist saaks ikkagi riigi andmekogu, millel oleks ka registripidaja.

"Sellisel juhul saaks saadud teadete põhjal hoiatusmärkeid teha ja lahknevusi lahendada registripidaja," selgitas ta.