Alternatiivina pakkus justiitsminister välja, et kõikide mittetulundusühistute ja sihtasutuste puhul kantakse tegelike kasusaajate registrisse automatiseeritud korras juhatuse liikmed, kuid vajadusel peaks olema võimalik avalduse alusel nimekirja muuta.

Nimelt on registrite ja infosüsteemide keskuse andmetel Eestis registreeritud 21 755 mittetulundusühistut ja 802 sihtasutust, kellest suuremal osal ei ole käesolevaks ajaks tegelikke kasusaajaid registrisse esitatud. Või kui on, siis kattuvad need juhatuse liikmetega.

"Minu hinnangul on selline nõue mittetulundusühistute ja sihtasutuste puhul liigset halduskoormust kaasa toov ja seega ebamõistlik," teatas Reinsalu kirjas Tõnistele.

ERR.ee kirjutas teisipäeval, et kuigi paljudel äri- või mittetulundusühingutel on vaid üks omanik või juhatuse liige, peavad ka nemad andma riigile teada tegeliku kasusaaja ehk kinnitama, et nad pole tankistid.

Rahandusministeerium tuletas eelmisel nädalal saadetud massteavituses meelde, et andmete esitamise tähtaeg ühingu tegeliku kasusaaja kohta tuleb esitada 30. oktoobriks. Kirja said ka ühingud, kus on vaid üks omanik.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk selgitas ERR-ile, et tegelike kasusaajate andmete esitamist tuleks sellisel juhul võtta kinnitusena, et juhatuse liikmed langetavad oma ettevõtetes juhtimisotsused ise, mitte ei tegutse kellegi teise kontrolli – näiteks lepingulise kontrolli – või juhtimise all.

"Üldisemalt on tegelike kasusaajate andmete avalikult kättesaadavaks tegemise eesmärk muuta ettevõtluskeskkond läbipaistvamaks. Kui ettevõtluskeskkond muutub läbipaistvamaks, võidab sellest kahtlemata kogu Eesti majandus," selgitas ta.