Ministeerium peab andmed esitamata jätnud äriühinguid seaduserikkujateks ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Viiendikku Eesti äriühingutest, kes pole esitanud andmeid tegelike kasusaajate kohta, võib pidada seaduserikkujateks, kinnitas rahandusministeerium. Väärteo korras karistama hakatakse neid järgmisel aastal, kui jõustub vastav seadusesäte. Kuni 32 000 euroni ulatuva trahvi määramine sõltub rikkumise suurusest.

Tegelike kasusaajate kohta esitas tähtajaks nõutavad andmed 60 protsenti ettevõtetest. Ühinguid on ligikaudu 215 000, andmed esitas neist 124 000 ühingut, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusministeeriumi jurist Tauno Põrk rääkis, et nende seas, kes seda teinud ei ole, on kindlasti palju ettevõtteid, kes ei olegi aktiivselt tegutsevad ja mõned ka sellised, kes õigeks ajaks ei jõudnud. "Kindlasti ergutame kõiki enne aasta lõppu seda tegema," lausus ta.

Rahandusministeeriumi hinnangul on seetõttu reaalselt esitamata mitte 40 protsenti vaid umbes 20 protsenti kasusaajatest. Seega võib viiendikku ühingutest lugeda potensiaalseks seaduserikkujaks. Ühingu juhatus peab välja selgitama tegelikud kasusaajad, seda isegi keeruka omanikeahela korral. Kui näiteks ettevõtja tunneb ennast n-ö tankistina ega tea, kes lõplikult ärietegevusest kasu saab, võib ta alati esitada politseile vastava avalduse, ütles Põrk.

"Isikud on kohustatud esitama sinna õigeid andmeid, kui nad on esitanud valeandmeid on võimalik neid selle eest vastutusele võtta. Ükski seadus täitmist ise ei kontrolli, selleks tuleb alati eraldada resurssid vastavatele ametitele," lausus ta.

Seadusesätted, millega antakse rahapesu andmebüroole ning finantsinspektsioonile õigus menetleda väärteona tegeliku kasusaaja andmete rikkumisi, jõustuvad alles järgmisel aastal.

Eesti suurima finantsinformatsiooni koguja ja ka ametliku maksehäireregistri haladaja Creditinfo hinnangul on 90 protseni ettevõtest väga lihtsa omanikustrukuuriga ja neile ei valmista kasusaaja näitamine raskusi. Kuid 10 protsendi ettevõete hulgas on ärid, mille ülesheitus on aetud keerukaks just kasusaajate varjamise tõttu.

"Ükskõik kas siis see tegelik kasusaaja on kohalik või asub ta välismaal. Ja kui me nüüd arvestame asjaolu, et tegelike kasusaajate registeerimisel ei ole kehtestatud kontrollinõudeid, valideerimisnõudeid, siis ma küll kardan, et sellise eesmärgiga ettevõtjatel jäävad siiski võimalused tegelikku kasusaajat ka edaspidi varju jätta," ütles Creditinfo Eesti arendusdirektor Jaanus Leemets.

Seetõttu ei aita register tööriistana tuvastada rahapesu ja korruptsiooni, ütles Leemets.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: