Vastates riigikogu liikme Jürgen Ligi (Reformierakond) kirjalikule küsimusele rahapesu tõkestamise kohta, tunnistas rahandusminister Helme muu hulgas, et Eestis ei toimi kuidagi tegelike kasusaajate register.

"Esiteks on eestikeelsed sõnad "tegelik" ja "kasusaaja" direktiivi eesmärkide täitmist silmas pidades eksitavad ning tekitanud arvukalt tõlgendusprobleeme näiteks MTÜ-dele ja SA-dele ning riigi ja KOV üksuste "kasusaajate" määramisel. Tavainimesel on üsna raske mõista, mida tähendab, et AS Eesti Energia "tegelik kasusaaja" on rahandusminister või et pankrotis äriühingu "kasusaajaks" võiks olla pankrotihaldur," kirjutas Helme.

Tõsisem ja sisuline probleem on rahandusministri sõnul registriga aga selles, et kuna mitte ükski riigiasutus ei pea ennast praegu vastutavaks esitatud andmete kontrollimise eest, on tegelike kasusaajate andmekirje äriregistris oma õigusjõult kasutu.

"Register lihtsalt kuvab neid nimesid, mille isikud on ise pidanud heaks sisestada. Tulemuseks on see, et näiteks pangakonto avamisel või notariaalse tehingu tegemisel tuleb juriidilise isiku esindajatel iga kord uuesti täita ankeet "kasusaajate" kohta, sest kohustatud isikud  ei saa registriandmeid usaldada ning peavad need alati üle kontrollima," märkis Helme.

Registriandmete sisulise kontrolli loomine eeldab rahandusministri sõnul organisatsioonilisi ümberkorraldusi ja nõuab ilmselt ka rahaeraldusi, mida saab teha vaid koostöös teiste ministeeriumitega.

Helme sõnul on ta kujundanud seisukoha, et kasusaajate registriga seonduv vajab pikemat ettevalmistust eraldi seaduseelnõuna, mistõttu tuleb selleteemalised sättes praegu kooskõlastusringile saatmist ootavast rahapesu puudutavast eelnõust välja jätta.

Advokatuur oli samuti kriitiline

ERR-i uudisteportaal kirjutas augustis, et advokatuuri äriõiguse komisjon esitas rahandusministeeriumile ettepaneku muuta äriühingute tegelike kasusaajate süsteemi, et vähendada praegust ebaselgust ja bürokraatiat.

Näiteks pidas advokatuur arusaamatuks rahandusministeeriumi senist tõlgendust, mille kohaselt on linna või valla äriühingu kasusaajaks linnapea või vallavanem ning valla- või linnavalitsuse liikmed. Advokatuuri soovitas sellistel puhkudel tegeliku kasusaaja määramisest loobuda või ette näha täiendav valikuvõimalus.

Juhul kui äriühingul puuduvad tegelikud kasusaajad või pole neid võimalik kindlaks teha, teeb advokatuur ettepaneku, et sellisel juhul ei märgitaks kasusaajateks juhtorgani liikmeid, vaid tehtaks registrisse märge tegelike kasusaajate puudumise kohta.

Alates 1. septembrist 2018 peavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta, kes füüsiliste isikutena omavad kas äriühingut otseselt või kaudselt või teostavad selle üle kontrolli muul viisil.