Uuringus vastanud 15–84-aastastest eestimaalastest hindab riigi lõppeva aasta käekäiku negatiivselt ehk pigem halvaks või väga halvaks 49,6 protsenti, seda peab positiivseks 42,3 protsenti. 2019. aastat isiklikus elus hindab positivseks 81,9 protsenti ning halvaks 16,2 protsenti, edastas Postimees.

Küsitluse tulemustest selgus, et mida kõrgem on vastaja haridus, seda parem oli tema aasta isiklikus elus ja seda halvem arvamus riigis toimuvast, tavatul kombel olid muulased Eesti riigiga sel aastal tuntavalt rohkem rahul kui eestlased: 52 protsenti 37 vastu.

Opositsiooniliste Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 toetajatest pidas lõppevat aastat Eesti riigile plussmärgiliseks üksnes umbes veerand, koalitsiooni kuuluva Isamaa toetajatest umbes pooled, Keskerakonna pooldajatest kaks kolmandikku ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valijatest 82 protsenti.

Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsendi Tõnis Saartsi sõnul kõnelevad tulemused sellest, et EKRE aprillikuine tulek valitsusse on ühiskonna polariseerinud, kuid muutnud rahulolevamaks need valijagrupid, kes tundsid end varem kõrvalejäetuna.