Eestis viivad regulaarseid erakondade toetusküsitlusi läbi kolm uuringufirmat - Turu-uuringute AS teeb seda ERR-i tellimusel, Norstat Ühiskonnauuringute Instituudi ning Kantar Emor Postimehe ja BNS-i tellimusel.

Mõnevõrra erineb uuringufirmade küsitlusmetoodika - kui Emor küsitleb inimesi ainult veebipaneelis, siis Turu-uuringud kombineerivad näost-näkku küsitlust ja veebipaneeli ning Norstat telefoniküsitlust ja veebiküsitlust.

Keskerakond

Keskerakonna toetus on traditsiooniliselt kõrgem Turu-uuringute ja madalam Emori uuringutes. See kajastus ka aasta keskmistes toetustes, mis Turu-uuringute küsitluses oli 24, Norstatil 22 ja Emoril vaid 18,5 protsenti. Mis aga kolme uuringufirma küsitlusi ühendab, siis kui võrrelda Keskerakonna toetuse muutust jaanuarist detsembrini, on see kõigil kukkunud kuus kuni kaheksa protsendipunkti.

Reformierakond

Reformierakond alustas 2019. aastat kõige kolme uuringufirma küsitlustes teisel kohal, kuid alates valimistest kuni aasta lõpuni on suurim opositsioonipartei kindlalt küsitlusedetabeleid juhtinud. Samas on Reformierakonna toetus kõrgem Emori ja Norstati uuringutes. Aasta keskmine toetus Reformierakonnale oli Norstatil 33, Emoril 31,5 ja Turu-uuringutel 29 protsenti.

EKRE

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on olnud aasta jooksul stabiilne ja seda ka kolme uuringufirma võrdluses. Veidi madalam on EKRE toetus olnud aasta lõpukuudel Norstati uuringutes. Kui võtta kolme uuringufirma aasta keskmine toetus EKRE-le, siis on see kõigil 17 protsendi ringis.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on veidi kõrgem Emori küsitlustes (aasta keskmine 12 protsenti) ja madalam Norstati ja Turu-uuringute küsitlustes (vastavalt 10 ja üheksa protsenti). Emori uuringu järgi on sotside toetus olnud mõnevõrra kõrgem pärast seda, kui partei valis oma uueks juhiks Jevgeni Ossinovski asemel Indrek Saare.

Isamaa

Isamaa toetus on uuringufirmade küsitlustes üsna sarnane - aasta keskmisena Turu-uuringutel ja Norstatil kaheksa ning Emoril seitse protsenti. Aasta dünaamikat vaadates, siis enne valimisi hakkas Isamaa toetus kerkima, valimiste järel püsis mõned kuud ning aasta teises pooles hakkas langema. Aasta viimastel kuudel on Isamaa toetus olnud juba üsna valimiskünnise piiril.

Eesti 200

Parlamendivalimistel 4,4 protsendiga valimiskünnise alla jäänud Eesti 200 toetus on Turu-uuringute ja Norstati küsitlustes olnud üsna sama ja aasta keskmisena ligi viis protsenti. Emori küsitlustes on Eesti 200 toetus olnud kõrgem, olles aasta keskmisena ligi kaheksa protsenti ehk selgelt üle valimiskünnise.

Rohelised

Roheliste toetus on aasta jooksul olnud vahemikus kaks kuni neli protsenti ning Turu-uuringutel aasta keskmisena kaks ja kahel ülejäänud uuringufirmal kolm protsenti. Ülejäänud väikeparteide (Elurikkuse Erakond, Vabaerakond jt) toetus on aasta jooksul olnud sedavõrd madal (alla kahe protsendi), et nende igakuised kõikumised pole olnud statistiliselt olulised.

ERR-i tellitud Turu-uuringute uuringuid saab lähemalt lugeda siit, Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati omi siit ja Postimehe tellitud Emori uuringuid siit.