Toomas Sildam: Tartus võib Keskerakond enda viskest selili kukkuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Madis Hindre/ERR

Tartu linna keskerakondlaste seas oleme viimastel kuudel näinud "võitja võtab kõik"-tegutsemist, kuid lõpuks võib Keskerakond seal enda viskest ise selili kukkuda, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Tuttav poliitik lendas soojale maale talvepuhkusele. Lamas siis liival, luges rannapäikeses Indrek Harglat, kes võttis ta koos apteeker Melchiori ja Pilaatuse evangeeliumiga kaasa keskaegsesse Tallinnasse, kus Rakverest pärit rotipüüdja Timmo likvideeris ühes Toompea aadlikumajas rotiuputust. Nimelt olid Timmol kaasas rotid, kes murdsid maha pealinlastele muret tegevad rotid. Lõpuks, kurb küll, võtsid nad ette rotipüüdja enda. (Vabandust muidugi krimiromaani ühe puändi avalikustamise eest, aga kujund võib olla alljärgneva kontekstis asjakohaselt tänapäevane.)

21. sajandi alguse Eesti poliitikule tuli see tuttav ette. Nagu oleks meie elust maha kirjutatud, tegi ta kaugelt liivarannalt võetud telefonikõnes kokkuvõtte.

Kas riigikogus on tõesti nii? Ei, Tartu tuli meelde, täpsustas tema.

Ajakirjanik Erkki Bahovski nimetab Tartus toimuvat Moxit'iks, mis tähendab seal Keskerakonna poolt abilinnapeaks pandud Monica Ranna kohalt kangutamist.

Tallinnast Tartusse tööle kutsutud Monica Rannale ei ole keegi teinud – vähemalt avalikult – ametialaseid etteheiteid. Keskerakonna Tartu piirkonna juhiks valitud Jaan Toots, varem mitmete ettevõtete tegevjuht, tahtis lihtsalt moodustada oma meeskonna ja senised tegijad pidid lahkuma. Eelmise piirkonnajuhi, ajaloolase ja poliitiku Aadu Musta toetatud Monica Rand keeldus minemast, puhkes suuremat sorti segadus, mida ei suutnud lahendada ka Tartusse sõitnud Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ja peasekretär Mihhail Korb.

Lõpuks viskas keskpartei juhatus Monica Ranna erakonnast välja. Jaanuari eelviimasel nädalal peaks Tartu volikogu teda umbusaldama ja valima Tootsi ettepanekul uueks abilinnapeaks Peipsiääre senise vallavanema Aleksandr Širokovi. Niisugune on Keskerakonna plaan.

Euroopa kultuuripealinna 2024 tiitli võitnud Tartus on praegu võimul Reformierakonna ja Keskerakonna liit, kus Reformil volikogus 20 ja Keskil seitse kohta. Emajõe-äärsed reformierakondlased aga kõhklevad, kas nad ikka tahavad rotipüüdja Timmo kombel segadustes rappuvale kohalikule Keskerakonnale appi tulla. Kui nad otsustavad, et ei taha, kukub keskpartei Eesti teises linnas opositsiooni ja Reformierakond kutsub seal uueks partneriks sotsiaaldemokraadid, kellel on volikogus kaheksa kohta.

Kohalik poliitaritmeetika on muidugi põnev. Olulisem on, kas koalitsiooni vahetus muudab ka rõhke Tartu linna valitsemises, kui sotsid saaksid raekojas kabinetid. Ja siis jääb muidugi küsimus, mida see kõik räägib meile erakondade suhtumisest oma inimestesse.

Kui opositsioon püüdis mullu augustis riigikogus umbusaldada peaminister Ratast, rääkis Ratas enda vastukõnes, kuidas teda häirivad arutluskäigud, et miks ei vali mõni poliitik kompromisside ja koostöö otsimise asemel oma tahte kehtestamist ja ülemvõimu jõustamist. "Selliselt toimetamine ei kuulu minu hinnangul tänapäevase poliitikategemise juurde," ütles Ratas. Sidus ühiskond, igaüks on oluline, keegi ei tohiks tunda end maha- ja üksijäetuna – need sõnad ja väljendid on Keskerakonna esimehe kaubamärk.

Ent Tartus oleme nüüd näinud "võitja võtab kõik"-tegutsemist. Ja Keskerakond võib seetõttu seal enda viskest ise selili kukkuda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: