Kui tavaliselt väljub aktsiisilaost mootoribensiini umbes 20-28 miljonit liitrit kuus, siis 2019 detsembris oli see kogus 41 miljonit liitrit. Diislikütuse puhul oli hüpe veelgi märkimisväärsem - kui muidu jääb keskmine tarbimisse lubatud kütuse hulk 60-80 miljoni liitri vahele, siis detsembris hüppas see 180 miljoni liitrini.

"Möödunud aasta lõpu varumine on tingitud sel aastal karmistuvast biolisandi nõudest, mis tulenevad kahest direktiivist," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos. Ta lisas et uuest aastast peab müüdav kütus, välja arvatud mootoribensiin oktaaniarvuga 98, sisaldama kas füüsiliselt või statistiliselt 10 protsendi ulatuses biokütust, varasema 6,4 protsendi asemel.

"Biolisandi nõue tuleb täita aktsiisilaost väljastamise hetkel ehk seega eelmisel aastal deklareeritud kogustele kehtis madalam biolisandi osakaalu nõue. Seega on kommertsvaru sellest +3,6 protsendi kohustusest prii. Ka kütuse kvaliteedi nõue lähtub tarbimisse lubatud kütusest, mis samuti suurendas varumise motivatsiooni. Lisaks direktiivide ülevõtmisele mõjutab Eestis tegutsevaid kütusemüüjaid meie naaberriikide tegevus, kellega meil on juba praegu kütuse hinnas vahe, mis võib veelgi suureneda, kuna meieni on jõudnud signaale, et Läti ja Leedu ei pruugi täita kütuse kvaliteedi direktiivist tulenevaid nõudeid vajalikus mahus," lisas Laos.

Kütusemüüjate esindusorganisatsiooni Eesti Õliühing teatel ei ole laovaru kogumine Eesti kütusemüüjatele esmakordne. "Viimane taoline hüpe oli märtsis 2019, kui tarbimisse lubati 37 miljonit liitrit mootoribensiini ja 124 miljonit liitrit diislikütust. Mäletatavasti hakkas 2019. aasta aprillis kehtima 6,4 protsendi taastuvenergia osakaalu nõue. Aktsiisimäärade muutustele on turg varasemalt samamoodi reageerinud," ütles õliühingu juht Mart Raamat.

"Kuna biokütuste maailmaturuhinnad on umbes kaks korda, kui mitte isegi rohkem, kõrgemad, kui fossiilsete kütuste hinnad, siis aitab selline praktika vähendada kütusehindade kogumõju ühiskonnale mitme miljoni euro väärtuses," rääkis Raamat.

Rahandusministeeriumi hinnangul peaks möödunud aastal varutud kütus kokku viis kuud kütuseaktsiisi laekumisi mõjutama. Õliühingu hinnangul võiks enamus varutud kütusest märtsi keskpaigaks otsa saada. "Võib eeldada, et umbes 2,5 kuud jõuab tarbijateni kommertsladudesse varutud diislikütust ja mootoribensiini, mille biokütuse osakaal on madalam. Silmas tasub pidada, et kui mootoribensiini puhul on jaemüügi osakaal umbes 100 protsenti, siis umbes 20 protsenti diislikütusest müüakse hulgi, ehk siis need kogused ei kajastu tanklate jaemüüginumbrites," rääkis Raamat.

Rahandusministeerium lisas, et selle aasta märtsist on samas suurenenud paindlikus, kuidas kütusemüüjad saavad neile esitatud nõuded täita. " Selleks peab tarnija tagama, et alates 2020. aasta 1. märtsist oleks tarbimisse lubatud kütuses kaalutud keskmise väärtusena seisuga 30. juuni ning 31. detsember vähemalt 10% ulatuses biokütuseid," rääkis Laos.

"Muudatus tähendab, et tarnija võib ise kuuekuulise perioodi jooksul otsustada, kuidas 30. juuni ja 31. detsembri seisuks nõutud kohustust täita. Ühtlasi annab selline muudatus võimaluse täita tarnijal biokütuse lisamise kohustus oma portfelliüleselt. Selle tagajärjel võib tarnija otsustada, et täidab kogu kohustuse näiteks viie protsendi ulatuses mootoribensiini etanooli lisamisega, 10 protsendi ulatuses diislikütusesse biokomponendi lisamisega ning osaliselt näiteks biometaani või elektrienergia kasutamisega," märkis Laos.

"Oluline on, et erinevad biokomponendiga kütused annaksid kuue kuu keskmise väärtusena kokku nõutud 10 protsenti. Vähemalt 6,4 protsenti tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga," lisas Laos.