"Kui nüüd nafta hind jääb sellisele tasemele nagu ta täna on, siis mida kauem ta seal püsib, seda kindlamini see mõju ja efekt tuleb ka tavaliste kütuste hindadesse," ütles Realo teisipäeval ERR-ile. "Kahtlemata on see juba ka täna mõju avaldanud - kui veel eelmisel nädalal nägime hindu üle 1,4 euro siis tänaseks on need juba alla 1,4 euro. Selles mõttes on mõju juba näha, küll võib-olla mitte nii suur kui inimesed ootaksid," lisas Circle K Eesti haru juht.

Nafta maailmaturu hinnad on viimastel nädalatel märgatavalt langenud. Kui toornaftatehingute hind New Yorgi börsil oli 23. jaanuaril tasemel 55,59 USA dollarit barrelist ja Londoni Põhjamere brendi hind sulgus tasemel 62,04 dollarit barreli eest, siis esmaspäeval sulgus hind New Yorgi börsil 50,11 dollarit ja Londoni Põhjamere brendi hind sulgus tasemel 54,45 dollarit barrelist.

Realo selgitas, et kuna kütuste ostmisel arvestatakse mingi perioodi keskmisi hindasid, siis ühepäevane või lühiajaline kõikumine suurte ettevõtete lepingulisi hindu nii palju ei mõjuta. "Aga kui trend kas tõuseb või langeb, siis hakkab see ühel hetkel välja paistma ka meie kütusehindades. Nii, et kui hind jääb nii madalale nagu ta täna on ja ei tõuse, siis ma siiralt ootan, et saame tanklates hindu edasi langetada," rääkis ta.

Realo rõhutas siiski korduvalt, et tanklates müüdava kütuse hinnast moodustavad 60 protsenti riigimaksud ja ligi kümnendiku ulatuses ka kütustele lisatav biokomponent, mis tähendab, et naftahinna muutusi ei saa otse bensiini või diislikütuse hinda üle kanda. "Me teame kõik, et Eestis on väga kõrged maksud kütustele ja need maksud kehtivad nii biokomponendile kui fossiilsele kütusele. Ja biokomponendi hinda naftahind ei mõjuta, ehk et paratamatult üha vähem ja vähem tegelikult nafta hinnast sõltub see, kui palju muutub kütuse hind tanklates," tõdes ta.

Küsimusele, kuidas võiks Hiinas vallandunud koroonaviirus hakata kütusehindasid mõjutama, leidis Realo, et nõudluse ja pakkumise seaduspärasuste kohaselt võiks see hindu alla tuua, kuid täpsemalt on tema sõnul seda raske hinnata.

"Kapitalism on selline asi, et hinnad sõltuvad peale kriiside ka nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Sellistes kriisides tulenevaid hinnamuudatusi on päris keeruline võimatu prognoosida, sest hinnad sõltuvad ka sellest, kas saab kaubavedusid teha. Ehk kui me räägime maanteetranspordist, siis kui mingisugune kaubavedu jääb seetõttu ära, et saadetis Hiinast ei jõua kohale, siis ka nõudlus väheneb. Ehk sellel võib omakorda olla mõju kütuste hindadele, kuna lihtsalt tarbitakse vähem. Aga seda, mis täpselt juhtuma hakkab - ma arvan, et oleks liiga palju nõuda ühelt jaemüüjalt selliste asjade ennustamist," rääkis Realo.

Neste Eesti hulgimüügijuht Urmas Kuuse ütles "Aktuaalsele kaamerale", et liiter on odavnenud keskmiselt seitse senti. "Pikas perspektiivis kindlasti, et kui see trend jätkub siis, annab see ennast tunda ka meie jaamas olevates hindades, samas muidugi ei saa päris võrrelda hetke hindu aastataguste hindadega, sest et kuna meie kütustes ikkagi on kõigis biokomponent sees, siis biokomponendi hind on natuke kallim, kui ta oli aasta aega tagasi," rääkis Kuuse.

Tanklas müüdava kütuse hinnast moodustavad 60 protsenti maksud ja ligi kümnendiku biokomponent. Maailmaturu osa hinnast on aga mõjutanud Hiina, kus viimasel nädalal on nafta tarbimine vähenenud viiendiku võrra.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm märkis, et Hiina ja India on suurimad nõudlusesse panustajad. 6. jaanuarist on toornafta brent kukkunud 14 protsenti, see on palju. Kui hind peaks kukkuma alla 50 dollari barrelist, siis tõenäoliselt lisanduvad ka riskide maandamistehingud, mis survestavad hinda alla," kommenteeris Palm.

Kuid enne sellisele tasemele jõudmist toimub veebruaris naftat tootvate OPECi riikide kohtumine, mille eesmärk on tagada maailma naftaturu stabiilsus.