Võrdse kohtlemise teema on viimase kümne aasta jooksul Eestis aina olulisemaks saanud, kuid muutused ühiskonnas on aeglased ja ka täna on veel vaja selgitustööd, et teemale tähelepanu juhtida. Oluline on teadlikkus sellest, mis see diskrimineerimine ikkagi on ja kuidas seda ennetada.

Diskrimineerimise teema võib tunduda kaugena seni, kuni inimene ise või mõni tema lähedane ebavõrdset kohtlemist ja sellest tulenevat kahju kogeb. Samal ajal oleks kogu ühiskonnale parem, kui sidusus erinevate diskrimineeritud rühmadega oleks tugevam ka ilma isikliku kogemuseta. Teadlikkus saab tõusta, kui teemat avatakse inimlikul ning kõigile arusaadaval viisil.

Vahel eelistavad inimesed ebavõrdse kohtlemise pigem vaikselt ära kannatada, kui hakata enda õiguste eest võitlema. Teadmatus oma õigustest ning hirm teiste inimeste reaktsioonide ees mõjub vaigistavalt.

Seni on õigussüsteemis kohtuvaidluste raames tähelepanu keskpunktis olnud rohkem inimesed, keda on diskrimineeritud kas soo, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Eesti Inimõiguste Keskus on aastate jooksul tegelenud mitmete diskrimineerimise kaasustega, millest kõnekamad on seotud kahe kaitstava tunnusega: seksuaalne sättumus ja puue. Just need on valdkonnad, milles ka kohtumenetluse raames on saanud kinnitust inimeste ebavõrdne kohtlemine.

Näiteks otsustas kohus, et registreeritud samasoolises kooselus lapsevanemal on koju jäädes samasugune õigus ravikindlustusele kui erisoolises kooselus lapsevanemal. Ka puudega seotud kaasuste puhul on kohus jõudnud selge sõnumini - iga inimest ja tema juhtumit tuleb hinnata eraldi, mitte hinnata kõiki ühtsete paindumatute normide alusel.

Kuigi diskrimineerimine vanuse, rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuse alusel on fookuses olnud vähem, ei ole need mured vähemtähtsad ja väärivad samuti tähelepanu. Ebavõrdne kohtlemine võib tuleneda ka teadmatusest ja eksiarvamustest.

Näiteks võib juhtuda, et ettevõttesse soovitakse võtta tööle just noori inimesi, sest värbaja arvab, et noortel on värsked ideed.

Tööandja ei analüüsi sealjuures, kas värsked ideed on üldse seotud inimese vanusega. Ehk ei ole kõigil noortel uusi ideid, kuid paljudel vanematel võib olla?

Lisaks näitavad uuringud, et mitmekesised töökollektiivid on tihti tulemuslikumad, kuna koos on erinevate omaduste, oskuste ja elukogemustega inimesed. Üldiselt inimesi ei diskrimineerita eelkõige mitte selle pärast, kes nad on, kuivõrd selle pärast, mida neist kui ühest ühiskonna grupist arvatakse.

Iga inimene on ainulaadne ning väärtuslik. Meid kõiki on vaja ning meil kõigil on ühiskonnale midagi anda. See arusaamine aitab kaasa, et Eestis oleks parem ja turvalisem elada kõigil, kes seda kohta kalliks peavad.