Need, kes esitlevad õiguskantslerit poliitiliselt täiesti neutraalse põhiseaduse valvurina, ei paista õiguskantsleri seadusest tulenevaid ülesandeid eriti teada tahtvat. Seadusest tulenev ülesannete loetelu on pikk, kuid mõne näite varal saab olukord selgemaks.

Näiteks teostab õiguskantsler järelevalvet riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

Samuti on igaühel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või avalikke ülesandeid täitev isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.

Mõistete "põhiseadusele ja seadustele vastavus", "põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõte" ning "hea halduse tava" sisu määratlemine on võimatu ilma õiguspoliitilise hinnangu andmiseta. Õigusteadus ei ole täppisteadus, kus saaks mõõteriistad appi võtta ja tuvastada mõne juriidilise näitaja numbrilise väärtuse.

Kuivõrd neutraalne saab õiguskantsler oma ülesannete täitmisel olla, nähtub ka tema tegevusest.

Näiteks tegi õiguskantsler Ülle Madise eelmise aasta lõpus Haljala vallavolikogule ettepanekud hea halduse põhimõtte tagamiseks.

Samuti on õiguskantsler kontrollinud Viru Vangla jälgimiskambrite hügieeninurga, valgustuse ja isiklike asjade hoidmise tingimusi ning palunud inimeste õiguspärase kohtlemise tagamiseks nende puudused kõrvaldada.

Käesoleval aastal on õiguskantsler andnud seisukoha küsimuses, kas minister võib olla ametis äriühingu nõukogus.

Seevastu, kui eelmisel aastal pöördus Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) õiguskantsleri poole seoses sotsiaalministeeriumi poolt Eesti LGBT Ühingu ja Feministeeriumi rahastamisega ning palus kontrollida selle põhiseadusele ja seadustele vastavust, oli tulemus teistsugune.

Õiguskantsler leidis, et tegemist ei ole õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrolliga ja tal puudub pädevus (põhjus) asjaga tegelemiseks. Taolises olukorras oleks õiguskantsler saanud toetuda enda pädevusele kontrollida põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava.

Samuti oleks õiguskantsler võinud toetuda enda pädevusele analüüsida riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid. Õiguskantsler soovis teisiti ja otsustas teemaga mitte tegeleda. Mitmed Eesti LGBT Ühingu ja Feministeeriumi rahastamist puudutavad kahtlused jäid õhku.

Paratamatult on taoline tulemus õiguspoliitiline ja hinnanguline, mitte kuivalt seaduse tõlgendamise tagajärg.

Vaadates õiguskantsleri seadusest nähtuvaid ülesandeid, on raske leida sellist, mille täitmisel ei peaks andma õiguspoliitilisi hinnanguid. Olgem ausad: õiguskantsler sekkub poliitikasse ja see on teatud määral paratamatu. Tema poolt mingi juhtumiga tegelemine või mittetegelemine ei ole pelgalt juriidiline otsus.

Ka mind häirib pensionireformi juures selle võimalik vastuolu põhiseadusega. Aga veel enam häirib mind teatud seltskonna püüe näidata end pühamana (objektiivsemana) kui nad on ja esitleda oma tõlgendusi hinnangutevaba tõena.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.