Riigikontroll teatas kolm nädalat tagasi, et viiele läinud aastal toetatud projektile poleks tohtinud hasartmängumaksuga kogutud raha anda. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas võib hasartmängumaksu raha jagada neile projektidele, mis tegelevad meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusõltuvusega. Viis analüüsitud projekti tegelesid riigikontrolli hinnangul pigem võrdsuspoliitikaga.

Sotsiaalministeerium vastas, et võrdsuspoliitikat tuleb sellest sõnast laiemana vaadata. Näiteks projekt "Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine" on ministeeriumi hinnangul seotud nii perede kui vaimse tervisega.

Rahandusminister Martin Helme sotsiaalministeeriumi selgitusega ei leppinud. Ta käskis Riigi Tugiteenuste Keskusel viiele projektidele mõeldud väljamaksed peatada.

Minister jättis samas tähelepanuta, et tema kirjas mainitud projektidel puudub keskusega igasugune side. Pealegi lõppesid projektid juba läinud aastal ja vabaühendused on raha juba kätte saanud.

Martin Helme pöördus ka sotsiaalministeeriumi poole ja palus vabaühendustele välja makstud toetused tagasi nõuda.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul ministeerium seda teha ei plaani. Esiteks leiab ministeerium siiski, et raha maksti reeglite järgi. Teine põhjus on puhtjuriidiline.

"Puudub igasugune õiguslik põhjendus nende projektitoetuste saajatelt millegi tagasinõudmiseks või nende projektide otsuste taasavamiseks. Ma lisan siia juurde selle, et ka tõlgenduse muutmine, juhul kui seda teha, ka see ei muuda neid tegevusi või projekte õigustühisteks või kehtetuteks," rääkis Kuuse.

Ka riigikontroll ütleb, et riigilt toetust saanud ühingutel "oli ja on põhjust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud eelarvesummades."

Kuuse lisas, et sotsiaalministeerium ei plaani ka Martin Helme palutud teenistuslikku järelevalvet, sest seda pole tarvis. Toetuste andmise kord on seadustes ja määrustes täpselt kirjas.

Samuti ei muutu midagi nende projektide jaoks, mis veel käivad. Ehkki projektitaotluste hindamiskomisjon on endiselt sotsiaalministeeriumi juures, teeb rahastamise lõppotsuseid nüüd riigi tugiteenuste keskus. Sealtkaudu liigub ka toetusraha.

Muu hulgas saavad kuni 2021. aastani toetust Eesti Inimõiguste Keskuse projekt "Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas" ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projekt "ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust". Mõlemad vabaühendused on saanud ühe väljamakse ja seitse väljamakset on veel ootel.

Neid projekte riigikontroll ei analüüsinud. Samas on ka need seotud võrduspoliitikaga. Juhul, kui minister saadaks uue kirja ja nõuaks ka nende projektide puhul väljamaksete lõpetamist, ei järgneks ka sellele midagi.

Riigi tugiteenuste keskuse toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams ütles, et haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerib haldusmenetluse seadus. "Kindlasti meie niimoodi käituda ei saa, et kellegi märgukirjale viidates meie saaksime loobuda oma toetusotsustest. Meie toetuse saajad on ju heas usus toetust taotlenud, toetust saanud ja rakendavad projekte. Meie saame käituda ainult nii, nagu meie reeglid ette näevad."

Sams kinnitas, et toetusotsuse kehtetuks tunnistamiseks peab olema seaduslik alus ja praegu niisugust alust ei ole.

Rait Kuuse ütles, et ehkki sotsiaalministeerium riigikontrolli hinnanguga ei nõustu, võetakse see edaspidiseks teadmiseks. Võib-olla vaadatakse üle ministeeriumi teavitustöö.

"Üks korrigeerimise koht, kui seda kaaluda, võik olla see, et prioriteetide sõnastamisel natukene selgemini ka taotleja jaoks anda ette, et kus see põhiline suund projektirahade taotlemisel peaks olema. Näiteks soolise võrdõiguslikkuse teemad tegelevad suuresti pereküsimustega. Meie kutsetes võib-olla tuleks see element natukene selgemini välja."