Merivälja lapsevanemate algatus ärgitab lapsi jalgsi kooli minema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti linnades on hommikuti paljude koolide juures ummikud, sest lapsi tuuakse kohale autoga, põhjendades seda liikluse ohtlikkusega, kuid ohtlikke olukordi tekitavad just lapsi sõidutavad vanemad ise. Tallinna Merivälja kooli lapsevanemaid ärgitati sel nädalal koolimajast kaugemal peatuma, et jala ja rattaga tulevad lapsed jõuaksid turvaliselt tundi.

Merivälja kooli ümbritsevad kitsukesed tänavad on juba aastaid enne koolipäeva algust autodest umbes, jalgsi ja rattaga tulevad lapsed on pidanud peatuvate autode vahel ukerdama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sel nädalal aga seisid lapsevanemad ristmikel ning palusid autoga koolini mitte sõita.

"Me arvame, et umbes 300 autot sõitis hommikul siit poole tunni jooksul läbi. Tegelikult oligi see, et iga vanem tuli sellepärast, et talle tundus see nii hirmus, et ta ei julge oma last siia saata. Sellepärast me ise tekitasimegi selle olukorra, et siin on hästi palju autosid," selgitas Merivälja kooli hoolekogu esimees Lembe Levo.

Kuigi paar pahast vanemat tahtis suisa üle varvaste sõita, läks ettevõtmine Levo arvates igati korda. Rahul olid nii õpetajad kui ka suur osa vanematest.

Oli ka vanemaid, kes teatasid, et nemad ei lase lapsi enne jalgsi kooli, kui pole ehitatud korralikku kõnniteed.

"Aga me oleme vana asum ja see kool on olnud tilluke - 200-300 õpilast -, aga nüüd on 600. Kuna õpilaste arv on kasvanud, siis see kõik ongi muutunud tihedamaks, need tänavad lihtsalt ei kanna seda välja," rääkis Levo.

Kuigi "Kõnni kooli" projekt kestis esialgu vaid neli päeva, lubab Levo, et ka edaspidi tehakse kooli juures pistelist kontrolli.

Merivälja lastevanemate ettevõtmine on tekitanud huvi mujalgi, juba võttis nendega ühendust Keila linnavõim.

"Uuringud on näidanud, et enne kooli väike jalutuskäik mõjutab ka akadeemilist või kognitiivset võimekust - kui laps jõuab kooli, siis tal on juba natukene vunki sees," ütles Tartu ülikooli liikumislabori aktiivse koolitee eestvedaja Leene Korp.

Korbi sõnul sõidutavad vanemad lapsi soovist näidata oma hoolivust, ka on see lapse ja vanema ühine kvaliteetaeg.

"Hoolida saab ka nii, et lasta tal planeerida oma teekonda. Ta õpib liiklemist, riskide hindamist, tervisehüved. See hüvede pakett, mis kaasneb sellega, et laps liigub kooli iseseisvalt, on suurem kui vanem viib teda läbi ummikute ise kohale," selgitas Korp.

Rahvusvaheliste tervisesoovituste kohaselt peaksid lapsed iga päev liikuma 60 minutit, Eestis teeb seda vaid veerand lastest.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: