Prantsusmaa kohalikel valimistel oli rekordiliselt madal valimisaktiivsus
Prantsusmaal toimus pühapäeval koroonaviiruse epideemiast hoolimata kohalike valimiste esimene voor. Nagu arvata võis, oli valimisaktiivsus rekordiliselt madal.
Valimisaktiivsus 45 protsenti on lausa 20 protsendipunkti vähem kui eelmistel, 2014. aastal toimunud kohalikel valimistel, vahendasid ERR-i teleuudised ja France24.
Valimisjaoskondades oli rakendatud riigis kehtivast eriolukorrast tulenevaid meetmeid - ametnikud kandsid kaitseriietust, pakkusid valijatele desinfitseerimisvahendeid ning järjekord valimiskastide juures oli markeeritud nii, et inimesed üksteisele liiga lähedal ei seisaks.
Poliitilises mõttes erilisi suurüllatusi siiski ei juhtunud. Mitmes suuremas linnas, nagu Lyon, Strasbourg ja Grenoble. Mõnes väiksemas kohas aga õnnestus Marine Le Peni Rahvusliku Liidu kandidaatidel osutuda tagasivalituks juba esimeses voorus. Mitmel pool häälte lugemine veel kestab.
Le Havre'i linnas oli valimistules ka endine linnapea ja praegune peaminister Édouard Philippe, kes sai esimese koha, kuid endisel vabariiklasel tuleb teises voorus olla vastamisi ilmselt vasakpoolsete ühisrindega.
Kõige suurem tähelepanu oli pealinn Pariisil, kus valitseval linnapeal, sotsialist Anne Hidalgol õnnestus kohalike valimiste esimeses voorus lüüa president Emmanuel Macroni parteid esindavat Agnes Buzyni. Endine tervishoiuminister Buzyn jäi koguni kolmandaks, temast rohkem hääli sai ka paremtsentristide kandidaat.
Hidalgo võitu peetakse tugevaks hoobiks Macronile, kelle partei En Marche sai mullu Euroopa Parlamendi valimistel Pariisis 33 protsenti häältest.
"Sel pühapäeval langetasite te erakorralistes tingimustes otsuse usaldada kõigi Pariisi piirkonna kandidaatide hulgast just mind. Selle otsusega väljendasite te kirge hoida Pariisi linnana, kus igaüks leiab oma koha ja igaüks tunneb end turvaliselt," rääkis Hidalgo.
22. märtsil peaks toimuma kohalike valimiste teine voor, kuid see võib üha rohkem leviva koroonaviiruse tõttu edasi lükkuda. Peaminister Philippe on öelnud, et selles küsimuses tehakse otsus lähiajal.
Tervishoiuametnike sõnul on koroonaviiruse tõttu surnud juba 127 inimest. Nakatunuid on umbes 5500.
Nii Prantsusmaal kui mujal parajasti valimisi korraldavates riikides - näiteks eelvalimiste puhul USA - on võimud silmitsi keeruliste otsustega. Valimiste korraldamise juhul pälvitakse kriitikat rahvatervise ohustamisega seoses, edasilükkamise korral aga hakkab laekuma süüdistusi katsetes koroonaviirust võimu haaramiseks kasutada.
Toimetaja: Laur Viirand