"Epideemia levik sõltub mitmest tegurist. Kõigepealt sellest, kui kergesti see inimeselt inimesele nakkab, kui kaua inimene nakkusohtlik on ja kui palju on inimesel kontakte. Nendest kolmest tuleb kordaja, ehk R0 (R-null), mis näitab seda, mitut inimest üks inimene nakatab," sõnas Fischer.

Enne piirangute kehtestamist Eestis nakatas üks inimene keskmiselt kahte või kolme inimest. See tähendab, et haigusjuhtude arv kasvas eksponentsiaalselt.

Fischer loodab, et piirangute toel langeb see kordaja alla ühe. "See tähendaks seda, et epideemia levik hakkab vähenema. Ma ei julge veel öelda, et ta on alla ühe," sõnas ta.

Fischer rõhutas, et surmajuhtumite arv sõltub kindlasti sellest, kui hästi me suudame ära hoida nakatumist vanemaealiste inimeste seas. "Me muretseme kõige rohkem selle pärast, et ei tekiks nii palju neid haigusjuhte, et meie meditsiinisüsteem oleks ülekoormatud," lausus Fischer.

Fischer märkis, et positiivsed testi tulemused peegeldavad tõenäoliselt 5-20 protsenti tegelikust nakatunutest.

Ta rääkis veel, et kõige mustema stsenaariumi kohaselt ja eeldusel, et rakendatud piirangud üldse ei toimi, saavutatakse Eesti tervishoiusüsteemi toimetuleku piir aprilli esimeses pooles, nakatunuid oleks siis üle 10 000.

Kõige positiivsema stsenaariumi korral hakkaks aprilli teise nädala paiku viirus taanduma.