Lääne-Eesti saared tegid riigile ühispöördumise erikohtlemise saamiseks
Euroopa Komisjon võttis suvel vastu Euroopa Liidu esimese saarte strateegia, mis rõhutab enam kui 4000 Euroopa asustatud saare erikohtlemise vajadusele riikide poolt. Dokumendist lähtuvalt koostasid ka Lääne-Eesti saareliste omavalitsuste esindajad Eesti riigile ühispöördumise.
16 Euroopa riiki ja enam kui 17 miljonit inimest puudutav Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud saarte strateegiadokument ei luba saarte arenguks eraldi otsest rahalist meedet. Küll annab see ette suunad, kuidas 16 saari omavat liikmesriiki saaksid saarte arengutele edaspidi enam kaasa aidata.
"See tähendaks näiteks, et Eesti saaks põhjendada Saaremaa või Hiiumaa vajadusi ja investeeringuid just saarelise asukoha argumendina, et liikmesriigid näeksid oma riigi plaanis just meetmeid, mis oleksid mõeldud saartele. Automaatset fondi või lisatoetust saartele sellega ei kaasne," sõnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Elis Paemurd.
Strateegia vastuvõtmine langes kokku ajaga, mil Eesti valitsus valmistubki uueks EL-i eelarveperioodiks. Seetõttu koostasidki Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Ruhnu, Vormsi ja Lääne-Nigula vallad ja Haapsalu linn riigile ühispöördumise, et neid piirkondi tuleks eelmainitud dokumendist lähtuvalt käsitleda eraldi piirkondliku programmiga, kuna saarelisus piirab piirkondade konkurentsivõimet.
"Lääne-Eesti on oma näitajates mahajäämuses, mistõttu me vajame erikohtlemist. Me ei küsi riigilt mitte midagi uut, vaid me küsime, mida riik on teistele piirkondadele juba ka mahajäämise järgiaitamiseks pakkunud," sõnas Saaremaa valla abivallavanem Laura Heinsaar.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi seisukohast Euroopa saarte strateegia Eesti riiki otseselt Euroopa fondidest raha eraldamiseks ei kohusta, küll aga toetab erisuste võimaldamist.
"Valitsus on otsustanud, et rohkem Euroopa Liidu vahendeid tuleb suunata Harjumaalt välja ja sealt edasi mingit jaotust ei ole veel praegu. Tahaksime näha, et need uue perioodimeetmed võtaksid arvesse ka seda, et rannikualad ja saared on erinevad ülejäänud Eestist," ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna valdkonnajuht Helin Anton.
Heinsaare hinnangul oleks vaja mitukümmend miljonit, et jõuda teistele Eesti piirkondadele järele.
"Seda peab riik kindlasti siiapoole suunama, et me ei räägi mitmest, vaid mitmekümnest miljonist," sõnas Heinsaar.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










