Kuigi Eesti on väikese ja avatud majandusena vastuvõtlik välistele šokkidele, nagu praegu leviv COVID-19 epideemia, on Eesti valitsus agentuuri hinnangul sellega seotud riskidele kiirelt reageerinud.

Agentuuri hinnangul mõjutavad väljakuulutatud eriolukord ja seatud piirangud koos vähenenud välisnõudlusega negatiivselt Eesti majanduskasvu, kuid kriisi mõjusid aitavad leevendada valitsuse kavandatud toetusmeetmed ettevõtetele, tööandjatele ja inimestele.

Eesti majanduskasv oli juba enne aeglustumas ja epideemia jahutab seda veelgi, selle tulemusel on agentuur langetanud Eesti majanduskasvu ootuse varasemalt 2,4 protsendilt -1,1 protsendile. Langust tasakaalustavad avaliku sektori kasvanud kulutused.

Turismisektor kahaneb agentuuri ootuste kohaselt tänavu kümme protsenti, moodustades koos kaudsete mõjudega kaheksa protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Töötuse määr kasvab, kuid seda aitavad kontrolli all hoida valitsuse kinnitatud meetmed. Selleks aastaks prognoosib Fitch 6,9-protsendilist töötuse määra, mis on kõrgeim tase alates 2014. aastast, kuid jääb tunduvalt madalamale globaalse majanduskriisi aegsele 16,7 protsendile.

Inflatsioon kahaneb 2020. aastal 1,3 protsendile, seda toob allapoole palgasurvete vähenemine. 2021. aastal ootab agentuur inflatsiooni tõusu 1,5 protsendini.

Võrreldes 2020. aasta baasstsenaariumiga on riskid majanduses suurenenud arvestades koroonaviiruse globaalset levikut. Majandus võib veelgi rohkem kokku tõmbuda, kuna aina enam riike sulgeb piire ja töötuse määr kasvab veelgi.

Eesti seni väga madal võlakoormus võimaldab riigil COVID-19 kriisiga paremini toime tulla. Eelarve langeb Fitchi hinnangul 8,1 protsendiga miinusesse arvestades automaatseid stabilisaatoreid ja valitsuse kahe miljardi euro suurust abipaketti majanduse toetamiseks.

Reitingu langetamiseni võivad viia tõsisemad rahandus- ja majandusšokid, mis kulutaksid ära Eesti senised puhvrid, või pikemaajaline makromajandusliku keskkonna ja finantsstabiilsuse halvenemine. Reitingu tõusule aitaks agentuuri hinnangul kaasa jätkuv struktuursete majandusnäitajate paranemine.