"Maksehäireks loeme 45 päeva või enam üle makse tähtaja võlgnevust. Me näeme esimesi märke maksehäirete tekkimise kasvust, aga me usume, et kriisi tegelik mõju avaldub statistikas aprilli keskpaigast alates ja ulatudes maisse, kui tegelik mõju ühiskonda ja ettevõtete majandusnäitajatesse jõuab," edastas Creditinfo Eesti AS-i pressiesindaja Rain Resmeldt Uusen esmaspäeval ERR-ile.

"Oma finantssektori klientide käitumisest oleme juba näinud fookuse muutumist uute laenude väljastamiselt olemasolevate portfellide jälgimisele. Ka muude sektorite ettevõtjad on juba teadvustanud vajadust oma klientide ja koostööpartnerite sagedasemaks ja lähemaks jälgimiseks," lisas ta.

Krediidiinfo andmeil võib märtsis täheldada viiel tegevusalal maksehäirete kasvu rohkem kui teistes valdkondades. Suuremates raskustes tegevusaladeks on põllumajandus, metsandus ja kalapüük; haldus- ja abitegevused; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; kinnisvaraalane tegevus; majutus ja toitlustus.

"Samas ei ole see kindlasti absoluutne ja võib olla juhuslik kokkulangevus või näiteks põllumajanduses hooajalisus. Andmeid analüüsime seetõttu iganädalaselt üle ja võrdleme ka teiste riikide andmetega, et anda võimalikele tendentsidele õige tõlgendus," lisas Resmeldt Uusen.