Juurdeehitise sise-ja välislahenduse juures olid nõuga arhitektidele-sisearhitektidele abiks ka õpetajad. Koolimaja mõjub helgelt ja rahulikult: sisekujunduses on kasutatud palju tammespooni, seinad ja mööbel on heledat tooni või terrakotavärvi. Terrakota on muuhulgas toon, mis seob vana ja uut maja - ka 142 aastat vanas peamajas oli seda värvi kasutatud põranda kahhelplaatidel.

"Minu jaoks oli sisekujunduse juures kõige olulisem funktsionaalsus. Õpetajad said kaasa rääkida, millised klassiruumid tulevad ja milline on ka meie hajuala. Mina olen füüsikaõpetajana oma klassiga väga rahul. Füüsikaõpetajad said oma klasside juures öelda, kuhu nad mida tahavad," lausus õppejuht ja füüsikaõpetaja Daniel Kaasik.

Samamoodi rääkisid kaasa näiteks algklasside õpetajad ja kehalise kasvatuse õpetajad, lisas ta. "Meie soovidega kindlasti arvestati," lausus õppejuht.

"Esimest korda on meie kool olukorras, kus meil on oma õpilastele ruumi. Vanem koolihoone oli ehitatud 300 õpilasele. Nüüd on õpilasi 950-1000," lausus Kaasik.

Õpilaskonna suurenemist pole kooli planeeritud.

"Nüüd mahuvad kõik füüsikatunnid füüsikaklassidesse. Suur võit on see, et meil on oma füüsikaklass. Kokku on neid kolm klassi ja lisaks neli laborit," lausus Kaasik.

Kolmandal korrusel on Tallinna reaalkooli kompetentsikeskus. "Seal on meil see plaan, et kõik linna õpilased saaksid käia meil tegemas praktilisi töid. Murekohaks seal on kas õpetajatel seda ressurssi jätkub," ütles Kaasik. Kolmandal korrusel asub ka üks õpetajatetubadest, mille eritellimusmööbel tekitas suvel kõmu. "See õpetajate tuba pole veel valmis," ütles Kaasik.

Laed on lahendatud müra summutavatena, see on õpetajate hinnangul eriti oluline.

"Kuna oleme üks vähestest koolidest, kus on esimene kuni 12. klass, siis selles majas puutuvad kokku nii väga väiksed lapsed kui ka suuremad ning nad peavad koos hakkama saama. Üks asi, mis väga aitab, on see, et keskkonnas oleks lärmi vähe. Sellega on siin arvestatud," sõnas Kaasik.

Algklassidel on eraldi korrus, kuhu lapsed kolisid sisse paari nädala eest. Seal on lastel võimalik ka mängida, kuid tänu müra summutavatele pindadele see vanemaid õpilasi ei sega.

Majas on mitmeid terrasse puhkealadega ja hoov, kus saab sporti teha.

Bioloogia klassis on palju vanu topiseid. "Me hoiame oma vara, meil pole vaja ainult uusi asju," leidis Kaasik.

Toolid klassides on kerged ja mugavad ning käetoed lasevad toole hästi ladustada, et saaks põrandaid puhastada.

Kui vana võimla asemele rajati raamatukogu, siis uues, maa alla rajatud võimlas on palju ruumi ja avarust.

Söökla on nutivaba.

Õpetajate tuba vanas õppehoones on renoveeritud ja asub kahel tasapinnal.

"Meie kahe järgmise aasta arengueesmärk on siia uude keskkonda sisse elada ja kasutada neid ruume parimal võimalikul moel," lausus Kaasik.

Hoone maksis 32,7 miljonit eurot

Reaalkooli uue hoone ehituse ja ajaloolise maja renoveerimise maksumuseks kujunes ligikaudu 32,7 miljonit eurot, millest ehitustööd moodustavad 25,5 miljonit ja sisustus 4,2 miljonit eurot. Projekteerimisega seotud kulud olid 1 040 628,00 eurot.

"Ehitustööde alguses 2024. aastal oli koguinvesteeringu maksumuseks 22,3 miljonit eurot, kuid siis oli arvestatud vaid uue juurdeehituse maksumusega. Tööde käigus selgus, et ka ajalooline peahoone tuleb korrastada. Samuti kallines arheoloogiliste väljakaevamiste maksumus eeldatava 300 000 eurot asemel ca 1,4 miljoni euroni," lausus linnavaraameti juhataja Oliver Eglit.

"Tuleb ka tõdeda, et ideekonkursist 2021. aastal kuni ehitustööde lõpuni jäi ca 4,5 aastat, mille jooksul muutub majanduses palju," lisas Eglit.

Reaalkooli uue hoone projekti arhitektuuri ja sisearhitektuuri projekteeris arhitektuuribüroo Molumba (arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Helina Maalt, kaasa töötasid Priit Rannik, Harry Klaar, Harri Kaplan, Heidi Urb ning sisearhitektid Annika Lill, Liina Kittask, Katy Seppel, Oksana Shpakovska, võistlustöös tegi kaasa Ann Kristiin Entson ning projektijuhtimist tegi Jaan Aru.