Lisaeelarve eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise käesoleva aasta riigi lisaeelarve eelnõu. Riigikogu istung eelnõu arutamiseks kestis hilisõhtuni välja.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) selgitas, et lisaeelarve eesmärk on koroonaviiruse pandeemiast tingitud ettenägematute kulude katmine ning majandus- ja tervisekriisis turgutada ettevõtlust ja tööturgu. Lähtuda tuleb põhimõttest, et raskel ajal tuleb majandusse vahendeid juurde süstida.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et lisaeelarve ja selles sisalduv meetmete pakett aitab leevendada kriisi mõjusid. "Peatähelepanu on suunatud sellele, et inimestel säiliksid töökohad ja sissetulekud ning ettevõtted ei peaks loodetavasti lühiajaliste tõrgete tõttu tegevust lõpetama," loetles Kersti Sarapuu 2,6 miljardi euro suuruse lisaeelarve prioriteete.
Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Kersti Sarapuu tõstis esile elektrienergia, diislikütuse ja maagaasi aktsiisi langetamist, mis vähendavad iga Eesti inimese ning ettevõtte püsikulusid. "Lisaeelarves on ette nähtud toetus töötajatele ja tööandjatele, keda praegune kriis eriti teravalt mõjutab. Riik hüvitab töötajatele 70 protsenti viimase 12 kuu keskmisest brutopalgast, aidates säilitada töökohti ja vältida koondamisi," ütles Sarapuu.
Kersti Sarapuu sõnul on riigil just praegu äärmiselt vajalik minna edasi planeeritud investeeringutega - liigne kärpimine süvendab majanduslangust ja sellest taastumise pikkust.
"Eesti Energia uue õlitehase rajamisega on juba alustatud ja see annab selge sõnumi, et praegune valitsus panustab põlevkivisektorisse. Ehitusvaldkonda on kavas eraldada 145 miljonit, millest 100 miljonit eurot on planeeritud korter- ja väikeelamute püstitamise ning rekonstrueerimise kaasrahastamiseks. Tee-ehituseks on ette nähtud 40 miljonit, millest oluline osa läheb kruusateedele katete ehitamiseks," märkis Kersti Sarapuu.
Sikkut: lisaeelarvest tuleb kriisi lahendamisega mitteseotud kulud välja visata
Sotsiaaldemokraatide nimel täna hilisõhtul riigikogus sõna võtnud Riina Sikkuti kinnitusel peaksid lisaeelarvest kaduma need kulutused, mis ei aita kaasa kriisi lahendamisele ning eriolukorrast tingitud Eesti inimeste ja ettevõtjate murede leevendamisele.
"Kindlasti on hädavajalikud nakkuse leviku ennetamise, piiramise ja haiguse raviga seotud kulud. Need puudutavad isikukaitsevahendeid ja testimist ning eriolukorras tervishoius ja sisejulgeolekus tehtavaid kulutusi," märkis Sikkut.
"Äärmiselt vajalikud on ka kulutused, mis tagavad eriolukorras inimeste toimetuleku ja ettevõtete likviidsuse. Töötukassa ja Kredexi meetmete tingimuste üle võib ju arutada, aga meie kõigi huvides nende võimalikult kiire rakendamine," lisas ta.
Sikkut tõi välja, et eelarve jagab toetusi, käendusi ja laene pea kõigisse valdkondadesse ja seda suures mahus. Samas ei ole taotlemise tingimused enamasti veel teada. Sotsiaaldemokraadid nõuavad siin läbipaistvust, mis vähendab korruptsiooniohtu, tagab võrdse kohtlemise ja loob ühiskondlikku usaldust.
"On erakordselt tähtis, et tingimused ja toetuste saajad oleksid avalikud. Võrdne kohtlemine nii osapoolte kui valdkondade vahel aitab kindlustada, et keegi ei jää kõrvale ning mõni teine ei kasuta heldelt mitme valdkonna toetusi," rääkis Sikkut.
Sotsiaaldemokraadid peavad ainuõigeks, et lisaeelarve edasise menetlemise käigus arvatakse sealt sealt välja kulud, mis ei ole suunatud kriisi lahendamisele. Sikkut osutas näiteks pensioni teise samba maksete peatamisele ja aktsiisilangetustele. Arutame seda sügisel, mil ilmselt tuleb koos 2021. aasta eelarvega teha ka 2020. aasta teine lisaeelarve, lisas ta.
Valitsus esitas neljapäeval riigikogule käesoleva aasta lisaeelarve eelnõu. Esmaspäeval läbis eelnõu riigikogu saalis esimese lugemise.
Teine lugemine on plaanis läbi viia 13. aprillil ja kolmas lugemine 15. või 16. aprillil.
Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
Toimetaja: Aleksander Krjukov