"Kuna ligi 800 miljoniga maksuküüru kaotamist ja tulumaksutõusu ärajätmist kaeti laenurahaga, siis valitsuse käed ongi seotud. See on olnud nende enda otsus ja see kahetsusväärselt tähendab, et maksulangetuse maksavad kinni õpetajad, päästjad, tervishoiutöötajad ja erihoolekanne. Sotsiaaldemokraatide jaoks on see väga ebaõiglane," rääkis Sikkut teisipäeval "Terevisioonis".

Ta rääkis, et valitsus proovis kehva materjaliga matemaatiliselt neljaprotsendise puudujäägi sisse jääda, milleks osa kulusid tõsteti lihtsalt ettepoole juba sellesse aastasse ja osa lükati edasi, näiteks Rail Balticu ehitus.

"Valitsuse liikmed ilmselt ise tundsid, et nüüd on matemaatiliselt mingi optimaalne tulemus saavutatud, aga kõrvalt vaadates ja opositsioonist vaadates keegi seda eelarvet kiita küll ei saa."

Sikkuti sõnul tema eelarvega kauba tegemist ei toeta ehk lootust, et sotsiaaldemokraadid aitaksid valitsusel eelarve läbi suruda, kui nad midagi endale meelepärast vastu saavad, ei ole.

"Lõpuks ei ole küsimusi ju üksikutes eelarveridades. Kui sa oled retsepti järgi hakanud Napoleoni kooki tegema, siis ei saa sa riigikogu menetluse järel ahjust kaneelisaiu välja võtta."

Sikkuti sõnul on tema jaoks suurim probleem tervishoid ja eriti erihoolekanne, kus on olemas ka riigikohtu otsus, et kahe aasta pikkused järjekorrad psüühilise erivajadusega inimestele ei ole aktsepteeritavad. Aga uues riigieelarves katet seda mure lahendada ja riigikohtu otsust täita ei ole.

"Kuna kogu see probleemi juurikas (maksuküüru kaotamine – toim) on eelmises aastas, siis ei ole ka opositsioonil võimalik praegu midagi muuta. Tulebki ausalt öelda, et lahendus tuleb pärast tuleva aasta märtsikuu valimisi. Loota, et viiekuulise perspektiiviga valitsus teeks ettenägelikke pikaajalise mõjuga otsuseid, selline lootus ei realiseeru."

Sikkut avaldas veendumust, et pärast riigikogu valimisi läheb riigieelarve kindlasti muutmisele.

Murekohana tõi Sikkut veel välja, et riigi võlakoormus muudkui kasvab ja riigil puudub ka kontroll kasvavate intresside üle.

"Mõned aastad tagasi oli laenude intressikulu 20–30 miljonit, mis on ka suur summa. Aga praegu on see 200–300 miljonit ja nelja aasta pärast üle 600 miljoni. 600 miljonit on summa, millega me saaks lahendada tervishoiu rahamure, erihoolekande mure ning õpetajate, politseinike ja päästjate palgamure. Aga me maksame neid intresse tulevikus selle eest, et oleme saanud siiani laenu võtta."

Ta märkis, et juba teatab Euroopa Keskpank intressitõusudest ja seda teeb ka Ameerika föderaalreserv.  

"Ja meie seda ei kontrolli ja lihtsalt maksame suuremat arvet tulevikus. Nii et ekspertide soovitused kulud või võlakoormise kasv kiiresti kontrolli alla saada, see ei ole kuidagi abstraktne mure. Lõpuks need intressikulud hakkavad piirama seda, mida me saame siin järgmisel ja ülejärgmisel aastal saame teha valdkondades, kus mured on teravad."

Sikkuti sõnul saab seetõttu uuele valitsusele olema suur väljakutse leida tasakaalu koht. Ta lisas, et vale oleks püsikulude katteks, nagu pensionid või palgad, võtta laenu.

"Jah, investeeringute jaoks võib laenata. Aga püsikulud peame katma püsituludega. On need riigilõivud, maksud, keskkonnatasud jne. Mingit muud valemit ükski teine riik pole leidnud."