"Tekib filosoofiline ja maailmavaateline küsimus - kuna riik kõiki abistada ei saa, siis kas ta peaks abistama eliiti, kes meid välja veab või nõrgemaid, kes ei saa hakkama. See on minu jaoks põhimõtteline küsimus," tõdes Harry Tuul.

Konkreetselt tõusid teemaks erinev suhtumine riigilt abi küsinud laevandusfirmasse Tallink ning taksoplatvormi Bolt.

Andrus Karnau viitas sellele, kui riik omandab abi küsinud laevafirmas Tallink 150 miljoni euro suuruse osaluse, siis saab ta hilisemalt aktsia hinnatõusul ka kasu. "Bolt on aga uut tüüpi ettevõte, mida raske mõista. Tallinkil on laevad, Transpordi Varahaldusel lennukid - aga mis on Boltil? Autosid tal ju ei ole!" tõdes Karnau.

Tuul viitas sellele, et riigilt 50 miljonise laenu tagamist palunud Bolt on väga selgelt eristanud ettevõttest taksojuhid, kes platvormi kasutavad, erinevat Tallinkist, millel on töötajad palgal. Lisaks on ettevõte varasemalt turu kaudu sadu miljoneid eurosid laenanud. Kõik kokku on tekitanud olukorra, kus avalikkusel on Bolti palvet raske mõista.

"Meil on raske mõista, et ka tarkvaral, selle arendusel on väärtus. Me saame aru, kui on laev, on pood," märkis Karnau.

Tuule küsimusele, kas tema hinnangul võiks riik ka Boltis osaluse omandada, vastas Karnau jaatavalt. "Miks mitte, see on ju kaalutlemise küsimus, kuidas ettevõtjaid abistada. Selge, et töötuks jäänud inimesed vajavad otse raha, aga suurtes ettevõtetes osaluse omandamine on ju täitsa jumekas mõte! Just siis, kui toetatakse neid ettevõtteid, kelles nähakse potentsiaali, süsteemset kasu. Rahapaigutusega saab riik ju ka suunata nende ettevõtete tegevust," rääkis ajalehe Lääne elu peatoimetaja Karnau.

Karnau tõi välja ka selle, et Eestis on töötutoetused väga väikesed ja neid makstakse piiratud aeg. "Tasuks kaaluda töötu abirahade märkimisväärset suurendamist, et nendega oles võimalik ka ära elada ja teiseks tagada neile ka haiguskindlustus," ütles Karnau. "Siiani sellest otsusest hoidutud ja seda kardetud, aga nüüd võiks selle ära teha," rõhutas ta.

"Jah võime otsustada, et meil on ettevõtteid, kes vajalikud või äpardumiseks liiga suured. Aga oma plaane tehes ma soovitaks ikkagi lähtuda sellest, et mis juhtub siis, kui te abi ei saa," leoidis Tuul teema kokkuvõttekks.

Lisaks oli saates jutuks koroonakriisi meditsiinilise info jagamine, õppetöö toimimine karantiini tingimustes, ajakirjanduse olukord.