Helme Boltile riigiabi lootust ei anna
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) andis mõista, et takso- ja kullerteenuseid vahendav rahvusvaheline transpordifirma Bolt ei kuulu nende ettevõtete hulka, kellele Eesti riik peaks praeguses kriisis kindlasti appi minema.
Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et valitsus on öelnud, et strateegilisi ja Eesti majandusele tähtsaid ettevõtteid ei lasta hävineda.
"Vajadusel toetame lisaks KredExi meetmetele veel otse. Siin tuleb aga mõista, et meil on mingid objektiivsed mõõdupuud, millest lähtuda," märkis Helme.
Ta tõi välja kaks varianti: esiteks kaalukus suhtes Eesti majandusse ja spetsiifiliselt tööhõivesse ning teiseks olulisus ühiskondliku toimepidevuse seisukohalt.
"Lihtsamalt öeldes, loeb see, kas sul on suur hulk töökohti, kas sa lood arvestatavas koguses lisandväärtust, kas sa teed arvestatavas koguses eksporti, kas sa maksad kopsakalt makse. Ja teiseks, kas sinu tegevus on kuidagi oluline ühiskonna toimimise seisukohast. Näiteks transport, energia, side või toidu tootmine. Ilma põhivarata Lätisse registreeritud ja makse vähe maksev suure võlakoormaga jagamismajanduse äpp ei vasta kumbalegi kritieeriumile. Mu meelest teema lõpetatud," märkis rahandusminister Helme.
Karu: Bolt mahub universaalse toetusmeetme alla
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu (EKRE) ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et valitsus Bolti teemat eraldiseisvana arutanud pole.
"Küll aga tahan öelda, et Bolt mahub universaalsete toetusmeetmete alla pärast seda, kui KredExis on senine laenu lagi viielt miljonilt ära tõstetud. Hetkeseisuga saavad iduettevõtted pangast laenu võtta ja KredEx neid laene tagada," rääkis Karu.
Ta lisas, et kui riik hakkab omandama ettevõtetes osalust, siis tegemist on sootuks teiste sammudega.
Varem on ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) öelnud, et Bolti puhul tekib küsimus, kas riik ikka saab usaldada ettevõtet, kes on seni püüdnud maksude tasumisest kõrvale hoiduda.
"Ühistranspordi seaduse nõuetest ja kohustustest on Bolt püüdnud aastaid kõrvale hiilida," ütles Kokk.
Samuti tuletas Kokk meelde, et Bolti asutajad otsustasid 2017. aastal registreerida enda ettevõtted Lätti ning eelmisel majandusaastal teenis Bolt 60 miljoni euro suuruse kahjumi.
Takso- ja kullerteenuseid vahendav rahvusvaheline transpordifirma Bolt, mille käive on koroonakriisi tõttu üle 85 protsendi kukkunud, tahab Eesti riigilt abi 50 miljoni euro laenamiseks.
Bolt on Eesti üks kahest ükssarvikust ehk miljardilise turuväärtusega firmast, kuid ainus, kelle peakontor on endiselt Eestis. Platvormil on miljon autojuhti, 40 miljonit klienti 150 linnas 35 riigis Euroopa Liidus ja Aafrikas. Enne globaalset eriolukorda tehti Bolti platvormil päevas ligi miljon sõitu. Lisaks pakub firma toidu kojuvedu, elektritõukerataste renti ja kullerteenust. Ettevõtes on 1500 töötajat, kellest 515 töötab Eestis.
Martin Villig: Bolt jääb ellu, küsimus on aga, kuidas
Bolti kaasasutaja Martin Villig rääkis "Ringvaates", et ettevõte tegutseb 35 riigis ning selle platvormi kasutab umbes miljon autojuhti. Koroonakriisi tõttu on alates veebruari lõpust aga sõitude arv sõltuvalt linnast 80 kuni 100 protsenti vähenenud.
Villig ütles, et Bolt tuleb ettevõttena praegusest kriisist läbi. Küsimus on aga selles, kuidas seda tehakse. Sama seis on tema sõnul kogu start-up firmadega.
Villigi sõnul oligi laenu küsimise mõte mitte ainult Boltile toetust saada, vaid kogu start-up sektorile laiemalt. "Et riik vaataks üle, kas see sektor on riigi mõttes oluline. Siiani ta on Eestile päris palju mainet kujundanud. Kuidas see mõjutab, see oli meie peamine eesmärk," ütles ta.
"Kuna Euroopa on öelnud, et kriisi ajal on vaja ettevõtteid toetada - käibed on kukkunud paljudel - ja see abi toimuks Eesti kaudu, siis on loogiline, et me küsisime Eesti käest toetust, sest meie peakontor on siin, sajad miljonid - meie käive -, kõik käib läbi Eesti. See oli loogiline, miks me Eestis seda küsime.
Loomulikult me töötame erinevate suundadega, räägime investorite ja pankadega," rääkis ta.
"Ettevõttena me jääme kindlasti ellu. Küsimus on selles, kuidas ja kas me peame mingil määral oma osalust odavalt välisinvestoritele ära müüma või saame võtta laenu, maksta selle aasta-paari jooksul tagasi ja suur osa väärtusest jääks Eestisse," ütles Villig.
Toimetaja: Urmet Kook