"Samost ja Sildam": maksumaksja jaoks on parem, kui Tallinkile laenab riik
Eesti maksumaksja seisukohast oleks parem, kui Tallinkile annaks likviidsuslaenu Eesti riik, mitte Londonis registreeritud riskikapitaliettevõte koos pensionifondidega, leidsid ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam.
Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütles neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et LHV ja Novalpina Capitali laenupakkumine Tallinkile oli röövellik ja vastuolus igasuguse ärieetikaga.
Samost leidis, et röövellikuks on pakkumist ehk liiast nimetada, sest olukord on sarnane kõikjal maailmas ning hädas ettevõtteid, kes laenuraha vajavad, väga palju. "Tegemist on pöördeliste hetkedega Eesti majanduses, nende ettevõtete jaoks, kes on jäänud kriisi hammasrataste vahele, ongi dramaatilised ja närvilised nädalad," lausus ta.
"Sarnased ettevõtted näiteks USA-s on võtnud ka kallima hinnaga raha, kuna raha tavatingimustel, mis lõppesid märtsi algul, kuskilt ei saa. Tallink on kindlasti suurettevõte ja Eesti jaoks oluline ettevõte, aga ta ei tegutse vaakumis," märkis Samost.
Samost nõustus Sildamiga, et riik saab pakkuda Tallinkile väiksema intressiga laenu, kuid pakkumised tehakse tema sõnul erinevas keskkonnas.
"Üks osapool ehk riik toimetab mitte turul, vaid riigi strateegilisi huve silmas pidades. LHV ja Novalpina tegelevad oma investoritele parima tootluse tekitamisega. Öelda, et see oleks ärieetikaga kooskõlast ära – mulle tundub, et ongi kriisi hetk ja raha hind teatud ettevõtete jaoks on selline, nagu turul on. Raha hind kujuneb välja seal, kus nõudlus ja pakkumine kohtuvad. Tallink ütleb, et talle see raha ei sobi, ta saab riigi käest oluliselt parematel tingimustel. Aga neid tingimusi me täpselt ei tea veel," rääkis Samost.
Tema sõnul näeme me nii praegu kui lähitulevikus aina rohkem riigi sekkumist. "Oluline on see, et me näeme maailmamajanduse kõigis sektorites, mis löögi alla sattunud, oluliselt rohkem riigi sekkumist. Riik on see, kelle käes on raha – raha trükk ja raha pakkumine, seda raha on kõigil väga vaja, seda on juba väga palju turule pandud, ja see raha lõpuks konverteerub riigi osalusteks või riigi kontrolliks nende ettevõtete üle," kirjeldas Samost.
Sildam tõi näiteks rahvuslikud lenukompaniid, mida Euroopa riigid üritavad vee peal hoida ning nii oma strateegilisi huve kaitsta.
Samost märkis, et sama kehtib ka Tallinki puhul, kuigi tegu pole riigi äriõhingu, vaid erafirmaga.
"Eesti puhul ma ütleks, et maksumaksja seisukohast oleks parem, kui selle likviidsuslaenu annaks Tallinkile Eesti riik, mitte üks Londonis registreeritud riskikapitaliettevõte koos pensionifondidega," ütles ta.
"Olukorrast riigis": tüli laenu pärast võib-olla suurema konflikti fassaad
Saates "Olukorrast riigis" leidsid ajakirjanikud Andrus Karnau ja Harry Tuul, et lisaks Tallinki suuraktsionäri Infortari vastumeelsusele lubada uusi tegijaid Tallinki juurde võib nädala teise pooles lahvatanud konflikti põhjuseid otsida ka kaugemalt.
"Ma ei mäleta, et keegi oleks Eestis varem julgenud nimetada (LHV üht omanikku) Rain Lõhmust šaakaliks, raisakotkaks ja põhjanoolijaks. /.../ Ma oletan, et tüli tagamaad võivad olla kuskil mujal, sest Infortar on püüdnud kiiresti Eestis oma tegevusalasid laiendada. Ilmselt on võimalik, et LHV ja Rain Lõhmuse huvid on kuskil Infortari huvidega ristunud, ja see, mida me praegu näeme, on mingite muude huvide fassaad või etendus," rääkis Karnau.
Tuul märkis, et Tallink pole ainus hättasattunud firma, kus suuromanikud soovivad kontrolli säilitada ja on pöördunud abi saamiseks seetõttu hoopis riigi poole.
"See on väga sarnane sellega, mis toimub Bolti ümber, sest Bolt tahtis riigilt laenu sisuliselt ainult selleks, et nende osalus säiliks samasuguses proportsioonis," ütles ta.
Karnau sõnul nägi Infortar tõenäoliselt veel üht ohtu. "Uue osanikuga mitte ainult et supp jääb lahjemaks, vaid tuleb ka uus mõjukas osanik, kes on huvitatud, et tema investeering teeniks raha. LHV tahtis saada nõukogu kohta. Ehk see, mis kaasub, on, et praegune mugav äri Infortaril on ehitatud Tallinki ümber. Ilmselt ma ei tee liiga, kui ütlen, et firma ümber on puukfirmade võrgustik. Kui nüüd tuleb sõltumatu inimene sisse ja vaatab seda võrgustikku ja hakkab esitama küsimusi, et miks rahad voolavad suurima, aga ikkagi vähemusaktsionäri taskusse, siis see olukord oleks Infortarile ehk Ain Hanschmidtile ja Enn Pandile erakordselt ebamugav, see on ilmselt see, mida nad kõige rohkem kardavad," rääkis Karnau.
Toimetaja: Marko Tooming