Nõgene sõnul on Tallink küsinud ja esitanud taotluse saamaks likviidsuslaenu 150 miljonit eurot kolmeks aastaks. "Tallink ei näe takistust, kui Eesti riik ütleb, et ta soovib olla strateegiline investor Tallinkis, siis mingis osas on see kindlasti võimalik. Aga hetkel räägitakse likviidsuslaenust ja kõik järgnevad otsused tulevad peale seda," ütles Nõgene.

Nõgene rääkis, et LHV tegi koos Novalpina Capitaliga Tallinkile laenupakkumise. "Me ei kaalu seda. Ja me kindlasti neilt ka laenu ei võta," oli Nõgene vastus sellele pakkumisele.

'"LHV püüab jätta muljet, et tegu on õilsa, väga hea, soodsa pakkumisega. Paljude teiste aktsionäridele väga kahjulike ettepanekute seas ma võib-olla toon esile ainult ühe ja see üks on see, et kui Tallink oleks soovinud LHV panga ja selle erakapitali fondiga sõlmida lepingu, siis selle lepingu sõlmimise tasu oli seitse miljonit eurot," ütles Nõgene.

"Kõik ülejäänud tingimused, millest me seal räägime on vastuolus igasuguse normaalse ärieetikaga ja on selgelt vastuolus nii Eesti riigi strateegiliste huvidega, 11 000 Tallinki aktsionäri huvidega ja väga paljude teistes pankades ma pensionivarasid hoidvate inimeste huvidega, kui need pensionifondid on investeerinud Tallinkisse," lisas ta.

"See pakkumine näitas selgelt, et selle pakkumise tegijatega pole võimalik minna isegi mitte läbirääkima ja me oleme neile ka teada andnud, et me läbi ei räägi," lausus Nõgene.

"Keegi soovis väga nahaalsete meetoditega pääseda ligi 11 000 Tallinki aktsionäri varale ja mul on erakordselt üllatav näha, et seda kõike tegi LHV pank," ütles Nõgene.

Nõgene rääkis, et tema silmis on LHV panga maine saanud kahjustada ja see vajab sügavat survepesu.

"Sellistel röövellikel tingimustel tulla tahtma Tallinki aktsionäride vara ja teha seda sellise õilsa, toreda ettepaneku raames, on lihtsalt alatu," oli Nõgene nördinud.

Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles ERR-ile, et ta on arvestanud, et selliseid "pakkumisi" hakkab tänases olukorras tulema. "Antud juhul ei saa me seda aga vastu võtta - see ei vasta kuidagi ettevõtte ega aktsionäride huvidele," sõnas Hanschmidt.

Nõgene: Tallink ei ole pankrotiohus

Nõgene rääkis, et seoses kriisiolukorraga on Tallink viimase kuu jooksul konsulteerinud paljude Euroopa pankadega, nende seas ka paljude Eesti pankadega, aga otseselt LHV-lt Tallink laenu ei küsinud.

Nõgene rõõmustas, et valitsus on aru saanud, et Tallink on Eesti strateegiline ettevõte ja ta kinnitas, et Tallink ei ole pankrotiohus. "Tallink ei ole pankrotiohus, Tallinkil läheb kõik normaalselt, aga Tallinkil on seoses selle seisakuga tekkinud suur likviidsusküsimus," selgitas Nõgene.

Ta sõnas, et kui likviidsusküsimus saab kolme aastaga lahendatud, jätkab Tallink Eestisse maksude maksmist. "Tallink maksis möödunud aastal Eesti riigi eelarvesse 83 miljonit eurot."

Ta rõhutas, et Tallink ei ole küsinud tagastamatut abi. "Me soovime laenu ja me maksame selle laenu koos intressidega Eesti riigile tagasi," lubas Nõgene.

Nõgene rääkis, et Tallinki bilansiline väärtus on 1,23 eurot aktsia kohta. "Milline on turuväärtus, seda ei tea keegi, sest enamus Tallinki aktsiapakist ei ole müügis," sõnas Nõgene.

LHV pensionifondid tegid Tallinkile 200-miljonilise rahastuspakkumise

LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu sõnul tegid panga ligi 180 000 pensionikogujat ühendavad pensionifondid koostöös ühe erakapitalifondiga Tallinkile 200 miljoni eurose finatseerimispakkumise, vahendas BNS.

Vallistu sõnul võib see olla Tallinkile alternatiiv  maksumaksja raha kasutamisele.

Nõgene Boltist: mida rohkem ettevõtteid jääb ellu, seda parem Eestile

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas Nõgene saab aru, miks ühiskonnas nii suur diskussioon on selles osas, kas Boltile, sarnaselt Tallinkile, anda laenu või mitte.

"Ei saa. Põhisõnum peaks olema see, et mida rohkem Eesti ettevõtteid jääb ellu, mida rohkem neid ettevõtteid, kellel on peakontor Eestis ka suurettevõtetest ellu jääb, seda parem Eestile," vastas Nõgene.

Takso- ja kullerteenuseid vahendav rahvusvaheline transpordifirma Bolt, mille käive on koroonakriisi tõttu üle 85 protsendi kukkunud, on küsinud Eesti riigilt abi 50 miljoni euro laenamiseks.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul Bolt riigiabi saamiseks kriteeriumitele aga ei vasta.

Linnahall on ooterežiimil

Nõgene rääkis, et suur plaan linnahalli arendamiseks on hetkel pandud kõrvale.

"Ta on ooterežiimil. Olulisemad ja kiiremad asjad on eespool. Täna on vaja tagada see, et Tallink saaks tagasi oma õigele rajale, Tallinki 7300 töötajat ja nende perekonnad tunneksid ennast turvaliselt ja Tallinkiga koostööd tegevad 6800 ettevõtet Eestis saaksid tunda ennast tulevikus turvaliselt. Et Tallink on elujõuline ja aitab Eesti majandusel edasi areneda," sõnas Nõgene.

Tallink Grupp, Infortar ja Tallinna linn sõlmisid 26. veebruaril kokkuleppe, mille kohaselt oli plaanis luua linnahalli arendamiseks ühisettevõte, mis toob piirkonda reisisadama, konverentsikeskuse, kontserdisaali, hotelli ja kaubanduskeskuse. Linnahalli renoveerimise maksumuseks nimetati 300 miljonit eurot.