Padise kloostris on renoveerimistöid tehtud pisitasa 1994. aastast alates. Suuremate töödeni jõuti viimasel kahel aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõik, kuhu andis katuse peale teha,. on see tehtud. Kõik varisemisohtlikud kohad on kinni pandud. Igal pool võib liikuda," ütles kloostri juhataja Marje Kidron.

Renoveerimistööde käigus on tulnud päevavalgele põnevaid detaile, näiteks väike mitmevärviline maaling kloostrikiriku laes.

Padise kloostri nõukogu liige Veljo Männiste ütles, et tegemist on polükroomiaga, mis ei ole väga tavaline tsistertslaste kloostrites. "See võiks anda mõtteainet, kuidas see kõik siin tegelikult välja nägi. See on unikaalne leid, väga suure tähtsusega," lausus Männiste.

Kiriku minevikuhiilguse üheks tunnnistajaks on kahtlemata raidkonsoolid, kus on kujutatud, taimi loomi ja inimfiguure, teiste seas ka kiriku asutajat, püha Bernardi.

"Clairvaux' Bernard, kes on ordu asutaja, kes tegutses 11-12 sajandi vahetusel, ta oli jõukast perest pärit ja otsustas mungaelu kasuks. Ta vaatas, et maailm on hukas ja hakkas seda parandama. Kuld-kard kirikust välja, kombelõtvus kirikust välja. Suured tornid olid tema arvates kohatud, õige munk pidi olema lakkamatus palves ja tegema ränkrasket tööd, et jumalale lähemale jõuda," rääkis Marje Kidron.

Tööde käigus on välja puhastatud ka keskaegne munakivisillutis kloostri sissepääsu juures, iidsetest vanriratastest kulutatud paekivist lävepakk ning telliskivist keldripõrand.

Marje Kidron ütleb, et tulevikus võiks kloostrist kujuneda meditatiivsete matkade või isegi palverännaku sihtpunkt.

"Kui kloostri asutaja Bernardi eesmärk oli et siia tuleb inimene, kes otsib jumalat ja kohtub inimest otsiva jumalaga, siis võibolla kaasaegses keskkonnas on see liiga ambitsioonikas eesmärk, aga kui inimene siia tuleb, siis ta saab korraks selle rahu mida mujal ei ole," ütles Kidron.