Nakatumiskordaja R ehk näitaja, mitut inimest üks koroonaviirusesse nakatunu omakorda edasi nakatab, on nädalaga langenud. Hinnanguliselt on see preagu vahemikus 0,7 kuni 0,75 ehk kümme viirusekandjat nakatab edasi umbes seitset inimest, kes omakorda nakatavad edasi umbes nelja-viit inimest.

Nädalataguste arvutuste järgi oli nakatumiskordaja 0,81, kuid vahepeal jõudis see ka 0,95 juures ära käia ehk tõusis peaaegu üheni. Selline lainetus teeb teadlasi murelikuks, sest näitab, et allapoole võetud suund ei ole kuigi stabiilne ega kindel.

Piirkonniti on nakkuse saamise tõenäosus erinev. Kõige parem on seis Jõgeva- ja Läänemaal, seal on nakatumise tõenäosus peaaegu olematu. Kõige halvem on seis endiselt Saaremaal.

Aktiivsete juhtude arv kuni 49-aastaste seas on Eestis kõikjal allapoole trendiga. Samas Tallinnas ja Harjumaal samas vanusegrupis oli trend pikalt väikeses tõusus, alles viimase nädala jooksul on ka nende seas sese murettekitav trend vähenenud. Üle 50-aastaste seas on aktiivsete juhtude arv kõikjal vähenemas, välja arvatud taas Tallinnas ja Harjumaal.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse sõnul on kõik uued nakatunud saanud haiguse perekonnast või töölt, välja arvatud Tartu ülikooli ühiselamu juhtum.

Kuivõrd hooldekodude elanikud teiste inimestega sotsiaalselt ei lävi ja külastajaid neil praegu käia ei või, siis hooldekodudesse on viirus saanud jõuda üksnes töötajate kaudu. Paljud neist töötavad korraga mitmes kohas, näiteks kiirabis ja hooldekodus. Nii ongi nakkus ka eakatele toodud.

Kui varem pelgasid teadlased, et tegelik nakatunute hulk võib olla 5-20 korda positiivselt testitutest suurem, siis nüüd peab valitsuse teadusnõukoja liige Krista Fischer seda vahet vaid kahekordseks.

Statistikud on avastanud üllatava seose uute üle 50-aastaste nakatunute ja nädala pärast haiglaravile jõudvate patsientide vahel. Tagantjärele mudeldades on see seos täielikult ülekantav. Selle mudeli järgi prognoosivad teadlased, et nädala pärast on koroonaviirusega haiglaravil 40-80 inimest ehk keskmiselt 60 inimest.

Intensiivravil viibijate hulk liigub prognoosi trendis, surnute hulk pisut ületab prognoositut.

Üldjoontes on epideemia langusfaasis. Uusi nakatunuid peaks lisanduma keskmiselt kümme päevas. Mai lõpuks prognoosivad teadlased Eestis epideemia lõppu, nädal siia-sinna, sõltuvalt atüüpiliste nakatunute osakaalust, mis mudeldamisel on hinnanguliselt 20 protsenti.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsari sõnul ei saa numbriliselt paika panna mõõdikuid, mitu uut nakatunut võib juurde tulla või kui kiiresti peab haiglaravi saajate hulk vähenema, et piiranguid leevendama hakata, vaid oluline on üldine trend, et näitajad, mis peavad alla minema, läheksid alla, ja mis peavad üles minema, läheksid üles.

"Ei saa teha plaani, et panna kuupäevad aasta lõpuni paika. Me tõesti lihtsalt ei tea," tunnistas Lutsar, lisades, et ka teiste riikide pealt pole seda kogemust uue haiguse puhul võtta.

Saaremaa ootab avamist

Et aga nakatumiskordaja kiiremini allapoole saada, soovitavad teadlased ikkagi maskikandmine ühiskondlikuks normiks teha, sest selle abil saab mõjutada kaht kolmest komponendist, mis seda kujundab: kontaktide arv (sest inimesed hoiavad maskis inimesest vähemalt kaugemale, kui mitte täiesti eemale) ja viirusdoos (ükski mask neid täielikult kinni ei pea, aga vähendavad siiski). Üksnes viiruse enda naturaalset komponenti maskide abil ära hoida ega vähendada ei saa. Iseäranis piirangute leeendamisel muutub seetõttu maskikandmise roll olulisemaks, et nakatumiskordaja võimalikult väiksena hoida, sest see kerkib siis suure tõenäosusega taas üle ühe. Küsimus on, kui kiiresti ja kui ulatuslikult see edasi kerkib.

Saaremaa on lukust lahti keeramise ootel. Esmalt hakatakse leevendama või piirama sealseid täiendavaid erimeetmeid. Lutsari hinnangul võib sellega alustada 4. maiga algaval nädalal.

"Ma ei arva, et puhang hakkaks läbi saama või karjaimmuunsus oleks Saaremaal saavutatud, samas on nakatumiste arvud alla läinud. Tuleb mõelda, kuidas Saaremaaga tegelda, et sealt uued kolded ei hakkaks laiali minema," lisas Fischer.

15 000 potentsiaalset surma

Fischeri sõnul on teadlaste hinnangul rusikareegel järgmine: kui viiruse saaksid absoluutselt kõik inimesed, oleks igas riigis surnute hulk kaks korda suurem kui muidu. Nii et kui Eestis sureb muidu 15 000 inimest aastas, siis juhul, kui kõik elanikud nakatuksid koroonaviirusesse, tuleks selle arvelt juurde veel 15 000 surma, aga märksa lühema ajaga kui üks aasta. Kui nakatuks kolmandik populatsioonist, oleks meil täiendavalt 5000 surnud inimest.

See tuleks peamiselt vanemaealiste arvelt. Näiteks pooled Euroopa surmajuhtumid on hoolde- ja vanadekodude elanike seas. Seetõttu tuleb sügiseks, kui viirus uue ja hullema hooga naasta võib, teha kõik, et hooldekodusid sellest paremini säästa. Selleks juurutatakse juba praegu nakkuskontrolli meetmeid, ent ära tuleks hoida ka töötajate mitmes kohas töötamine.