Taavi Pae: maanteeamet ja õ-sildid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taavi Pae
Taavi Pae Autor/allikas: Lauri Kulpsoo

Olen kindel, et õ-hääliku piiri tähistamise kajastamisest ja teadvustamisest on juba võitnud nii see häälik kui ka eesti murdekeel. Loodame, et ka Eesti riik mõistab teha arukaid otsuseid ja panna märgi paika, miks mitte juba seoses Saaremaa isolatsiooni lõpuga, kirjutab Taavi Pae.

On meeldiv, et õ-tähe ja -hääliku teema läheb Eesti avalikkusele sedavõrd korda. See näitab, et me hoolime oma emakeelest ja mõtleme sellele. Samuti tunnetame õ-hääliku erilisust eesti kultuuris.

Õ-hääliku piiri tähistava sildi ajutisest ülespanekust Saaremaale Reina ja Põripõllu küla piirile möödub 18. mail täpselt aasta. Samal päeval lõppeb Saaremaa isolatsioon, mis võimaldab ka mandriinimestel minna saarele ja kuulata kena saarepärast kõnekeelt.

Maanteeamet on avaldanud oma kodulehel selgitusi õ-hääliku sildi loo kohta, lähtudes ETV saatest "Pealtnägija" (22.04.2020). Kommenteerin järgnevalt ainult maanteeameti neid selgitusi, mis sisaldavad minu hinnangul valeväiteid.

Maanteeamet väidab, et Taavi Pae esitas koos allakirjutanutega kaks korda ühesuguse taotluse reklaami paigaldamiseks ja probleemiks osutus reklaami sarnasus kasutusel oleva liiklusmärgiga (nn pruuni sildiga).

Tõepoolest esitasime 05. augustil 2019 õ-hääliku ala tähistamise taotluse ekslikult liiklusvälise teabevahendi blanketil, mitte nn pruuni sildi nr 642 ("Turismiobjekti tähis", liiklusmärkide kategooria silt) blanketil. Viga tulenes meie teadmatusest.

Oleksime oodanud riigiametilt abi, et oleme valinud vale blanketi, kuid selle asemel märgati meie viga ja teavitati meid seadusega vastuollu minekust. 28.08.2019 esitasime taotluse õigel blanketil, kuid õ-hääliku kultuuriloolise tähtsuse põhjendus iseäranis emakeeleaasta kontekstis ja üleminekuala ruumilise paiknemise kohta oli sama. Erinevused olid taotluse sissejuhatavatel andmeväljadel.

Meie mõlemas taotluses oli öeldud, et jutt käib EVS-i standardile 613 vastavast liiklusmärgist 642, millega tähistatakse turismiobjekti (turistidele huvi pakkuva vaatamisväärsuse, looduskaitse, muinsuskaitse või muu objekti) nime, ja me ei soovinud kooskõlastada reklaami paigaldamist. Õ-hääliku leviala (lõpp) on kahtlemata piirkonnale iseloomulik turismiobjekt ja turistidele huvipakkuv teema, nii et siin ei ole justkui midagi vaielda.

Me saime ametkondlikuks kasutuseks liigitatud vastuse, milles maanteeamet ei nimetanudki enam vastuolu seadusega, vaid ameti kaalutlusotsust: "Liikluskorraldusvahenditega ei ole otstarbekas tähistada riigimaanteedel teatud piirkonna keelekasutuse eripära või muid piirkonna iseärasusi, sest see ei ole liikleja jaoks liiklusohutuse seisukohast oluline informatsioon."

Seega käib sisuline vaidlus selle üle, kuidas maanteeamet tõlgendab turismiobjekti tähistamiseks seaduslikult ettenähtud märgi rakendamist. Võime ka küsida, mida pidas seadusandja silmas, kui nägi ette võimaluse tähistada turismiobjekti nn pruunil taustal liiklusmärgiga, mitte kõigi turismiobjektide siltide paigutamist parklatesse või muudesse liikleja jaoks varjatumatesse paikadesse.

Siin käsitletavas teises, n-ö õigesti vormistatud taotluses ei olnud midagi seadusevastast, kuigi maanteeamet on praeguseks avalikus suhtluses asunud seisukohale, et õ-hääliku sildid läheksid seadusega otsesesse vastuollu.

Pean alatuks, et riigiamet pakendab enda kaalutlusotsuse seaduserikkumise vältimise väiteks. Seda väidet ei ole maanteeamet sisuliselt põhjendanud, vaid on nüüdseks mitmes kohas tulnud välja mõistega "reklaami paigaldamine". Käimasoleva protsessi jooksul pole kordagi tahetud paigaldada tee äärde reklaamtahvlit. Taotluste sisust ja esialgsetest ajutistest märkidest on olnud selge, et jutt käib nn pruunist sildist, milliseid on Eesti teedel sadu ja millega tähistatakse huviväärsuste paiknemist.

Ja nüüd ehk peamine: me võime vaielda bürokraatlike nüansside üle lõputult, kuid peame seejuures enda jaoks mõtestama Eesti riigi toimimise eesmärke ja viise. Ametkondade kaalutlustes ja suhtlusstiilis peab kajastuma näoga kodaniku poole olek. Iga otsuse juures mõistkem, et kuskil on alles inimene ja eesti kultuur, keda ja mida otsus mõjutab.

Praegusel juhul seisavad õ-siltide eest kohapealne kogukond ja mitmed akadeemilised organisatsioonid ning vastuseis tuleneb mõne ametniku kaalutlusotsusest.

Võime ka arutada, kas nn pruune silte on Eestis liiga palju, nagu väidab maanteeamet. Ilmselt on väga raske tõestada, et pruunid sildid segavad liiklust. Maantee ei saa olla vaid tehniline transpordikoridor, vaid eelkõige on see avalik ruum, mis on osa Eesti kultuurmaastikust.

Minu arvates võiks Eesti loodus- ja kultuurilugu tähistavaid ja teadvustavaid silte olla rohkemgi, aga selge on see, et sildid peavad olema läbimõeldud, selges keeles ja faktitäpsed. Selle tagaks Eesti loodus- ja kultuurilugu ning turismivaldkonda tundvatest inimestest koosnev ekspertrühm, kes aitaks maanteeameti ametnikel teha kaalutlusotsuseid.

Olen kindel, et õ-hääliku piiri tähistamise kajastamisest ja teadvustamisest on juba võitnud nii see häälik kui ka eesti murdekeel. Loodame, et ka Eesti riik mõistab teha arukaid otsuseid ja panna märgi paika, miks mitte juba seoses Saaremaa isolatsiooni lõpuga.

See ainulaadse looga loogaga tähemärk väärib nii püsivat tähistust riigimaantee ääres kui enamatki, sest see on siinsamas paarsada aastat tagasi välja mõeldud ja maailma mõttes ainulaadne tähestikutäht. Saagu õ-tähest Eesti rahvustäht!

Ja lõpetuseks katkend August Sanga 1962. aastal loodud poeemist "Laul O. W. Masingust, mehest kes andis eesti keelele õ-tähe".

/…/
Ta sosistas: õnn, tõde, õigus, õhk…
Jah, rahva suus on nendel teine kaja…
Kas erinev on hääletoon või rõhk?
Ja kõiki neid on inimesel vaja…
 
Mees istus toas, pea raskeid mõtteid täis,
kui pärleid vaagis kummalisi sõnu…
Pilk langes õue: nurmel kündja käis –
võib-olla Mats, võib-olla ka et Tõnu
 
Mees pasteldes, kes väljas põldu kündis,
uut vagu alustas ja hõikas: "Nõõ!"…
Mees kambris haaras sulepea ja sündis
Uus pookstav tema käe all – sündis "õ".

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: