Saaremaa sai Ö-tähe kauaoodatud tähise
Saarlased said endale lõpuks pikalt vaidlusobjektiks olnud Ö-tähe väinatammi Saaremaa poolsesse otsa. Tegemist on ligi sajand tagasi Theodor Kaljo magistritöö põhjal välja selgitatud piiriga, kust alates muutub saarlaste jaoks Õ-häälik Ö-häälikuks.
Poolteist aastat tagasi Roheliste rattaretke käigus paigaldatud pruunid Ö-hääliku piiritähised käskis maanteeamet tookord eemaldada, aga suure sümboolse Ö-tähe jaoks andis lõpuks loa.
"Huvitav koosolek oli. Lõpuks istusime kolmekesi - mina, Taavi (Pae) ja toonane maanteeameti peadirektori asetäitja, kes on muideks hiidlane. Vaidlesime, vaidlesime, aga koosoleku lõpuks ei saanudki lõpuks lahendust, et mis siis saab. Ettepanek läks, et teeme mingi alternatiivse lahenduse ja kui see sobib, siis läheme sellega edasi. Õnneks sobis," selgitas Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.
Tegelikult täidab Ö-tähe märk saarlastele mitut eesmärki. On juures üks nn kiiksuga vaatamis- ja pildistamisväärsus, see näitab ka tegelikkuses piiri, kust alates hakkavad saarlased miskipärast pisut teistmoodi rääkima. Ja tegelikult, just sellesama hääliku pärast reeglina saarlasi tuntavalt eristataksegi ehk seda saab pidada ka saarlaste ja saarluse identiteedimärgiks. Ja veel võib seda pidada murdekeele ausambaks.
"Me ikkagi peaks seda välja mängima sellise tõelise saarlase identiteedi tunnusena. Ja mul on väga hea meel näha, kui palju on selle viimase pooleteise aasta jooksul hakanud tekkima ka igasuguseid brände. Näiteks Saaremaa laeval koni kast, et kas "Ö" või "Õ". Ilmselt see on kõik seotud sellega, et see "Ö" on tulnud pildile. See on ju meie murdekeele rikkus, need sõnad ja intonatsioon. Ja see oleks ka kõigile Eesti murdekeeltele väike meenutusmärk siin," rääkis Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.
Kui poolteist aastat tagasi pärast Roheliste rattaretke pruunid sildid maanteeameti käsul eelmadada tuli, siis oli see paljude jaoks suur pettumus, aga andis samas energiat ja jonnakust eesmärgist mitte loobuda.
Roheliste rattaretke korraldaja Helen Arusoo näiteks kandis oma randmel poolteist aastat toonast rattaretke käepaela.
"Selline õudus oli käe ümber, aga ma olin vandunud, et ma ei võta seda käe ümbert enne ära, kui need "Ö" ja "Õ" sildid on Saaremaal tagasi," ütles ta.
Taavi Pael on Ö-tähega aga juba ka järgmised eesmärgid. "See on ikkagi meie uhkuse märk ja ma arvan, et siit võiks edasi areneda üks teema, et sellest võiks saada maailma esimene rahvustäht," ütles Pae.
Saarlaste tunnusmärk peaks saarele ja saarelt sõitjatele olema nüüdsest ühtviisi märgatav nii päeval kui öösel.
Toimetaja: Merili Nael