Muhu tammist pisut Saaremaa poole tähistatigi täna Roheliste rattaretke enam kui 2000 osalise poolt saarlaste jaoks nii määrava "õ" hääliku piir.

Roheliste rattaretke korraldaja Aarne Valmis ütles, et ettevõtmine sai tehtud emakeele aasta raames just emakeele toetuseks. "Ma arvan, et see on see hea koht, kus saab öelda et siit on see "õ" natuke teistmoodi ja kõige rohkem ju eestlasele meenub "õ" tähega õlu. Ma arvan, et see ei ole punane joon, see on selline ilus joon," lausus Valmis.

Ka Saaremaa vallavanem, Madis Kallas, kes ka aastaid tagasi, spordikommentaatorina saare murraku pärast tänitada sai, ütleb täna jätkuvalt, et saare murre on saarlaste üks identiteetidest.

"Nii mina, kui kõik teised, me ise ju aru ei saa, et me seda räägime. Ja see ongi selle võlu, et ta lihtsalt on meiega koos ja me ei peaks seda häbenema. Aga kindlasti seda ei tohiks ka keegi meile pahaks panna, sest see on osa meie identiteedist, see on osa Saaremaast ja nii ta peakski olema," ütles Kallas.

Siiski pole ühe hääliku puudumine Saaremaa-ülene ja "õ" tähe hääldamise piir jagab Saaremaa pooleks Ida poolt, läbi Pöide kihelkonna. Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae selgitas, miks see nii on.

"Kui lapsena sa ei kuule seda "õ" tähte, siis hiljem sul ei ole häälikupesasid ja sa ei oskagi seda öelda," sõnas ta.

Laupäeval paigaldatud viitasid võib nimetada siiski ajutiseks. Kui Taavi Pae sõnul keeleinspektsiooniga nende märkide püstitamisest probleemi ei tule, siis maanteeamet andis paigaldamiseks esialgu ainult ajutise loa.