Olav Anton: post-corona aeg ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Olav Anton
Olav Anton Autor/allikas: Erakogu

Majanduses on praegune olukord kahtlaselt sarnane 1990. aastatega. Vanad suhted ja kliendid kaovad kohutava kiirusega, kuid uute tulemine veel viibib, arutleb Olav Anton.

Sõnaühend post-truth (e.k - tõejärgne), mis veel 2016. aasta alguses oli marginaalse kasutusega, tõusis esile Brexiti kampaania ajal ning tabas ajastu olemust naelapea pihta – pärast seda on selle kasutus sõnaraamatute kirjastuse Oxford Dictionaries järgi kasvanud meedias 2000 protsenti. "Post-truth nimetati 2016. aastal aasta ingliskeelseks sõnaks.

Kas sõnaühend "post-corona" saab olema sama mõjukas? Tundub, et küll. Praegu on veel pisut vara rääkida "post" terminist, sest viiruse põhjustatud haigusel puudub seni veel tõhus ravi ja inimesed ootavad pingsalt vaktsiini leiutamist.

Muutus on ühiskonnas juba toimunud. Vaktsiinivastasus on kadumas. Ennustada võib kaitsesüstimiste läbiviimisel sarnast olukorda lastehalvatuse vastu võitlemise ajast. Lastehalvatus, lühidalt poliomüeliit, on nakkushaigus, mida põhjustab polioviirus. Esimese lastehalvatuse vaktsiini töötas välja 1950. aastatel Jonas Salk. 2013. aastal lootis Maailma Terviseorganisatsioon, et vaktsineerimine ja juhtumite varajane avastamine aitab haiguse ülemaailmselt likvideerida 2018. aastaks.

Ravimiameti veebilehelt saame täiendavat infot 6. veebruarist 2020:

"Alanud on teadlaste võidujooks aja ja teiste teadlastega. Epideemiaks valmisoleku innovatsiooni koalitsioon (Coalition for Epidemic Preparedness Innovations, CEPI) kuulutas 23. jaanuaril välja konkursi,... ja … Kõik ettevõtted, kes hetkel CEPI rahastuse toel vaktsiini välja töötavad, loodavad peagi jõuda loomkatseteni ning üks ettevõtetest on avaldanud, et loodab 15 nädala pärast testida vaktsiini juba inimesel. Tegemist on tõelise võidujooksuga ja seda saab jälgida CEPI kodulehe vahendusel."

Seega, kui suve või aasta lõpuks ravimiteadlased koroonast jagu saavad, on suurepärane.

Samal ajal on post-corona majandusmõjud juba käes. On võitjaid, aga ka kaotajaid. Pankrottide laine kogub hoogu sarnaselt maavärina järgse tsunaamiga. Ebakindlust lisab viiruse teise laine võimalikkus sügishooaeg.

Pandeemia on juba muutnud inimeste tarbimisharjumusi. Lennuki, rongi, ja bussiga reisimine, väljas einestamine, hotellid ja lõbustusasutused on välja visatud inimeste eluliste vajaduste nimekirjadest. Need on asendatud perekondlike tegevuste, looduse ja muude 2 + 2 valemisse mahtuvate üritustega. Inimesed säästavad aega ja suurema sissetulekuga indiviidid ka raha. Leidub neidki, keda ajaülejääk närviliseks teeb, kuid nende rahaülejääk ei suuda kriisis olevate sektorite ettevõtete äriplaane vanal viisil täita.

Majanduses on olukord kahtlaselt sarnane 1990. aastatega. Vanad suhted ja kliendid kaovad kohutava kiirusega, kuid uute tulemine veel viibib. Samas on maailm tarbija ja teenuse pakkuja tasandil rohkem lukus kui 30 aastat tagasi.

Eesti edu võib saabuda sellest, et meile on see olukord tuttav, ebameeldiv, kuid ühiskonnana läbi elatud. Seni kuni teadlased vaktsiini leiutavad, peavad ärimehed oma senised äriplaanid põhjalikult ümber tegema. Spaasid, restorane, hotelle ja kauplusi on lihtsalt liiga palju uue olukorra jaoks.

Meenub mu kälimehe tabav ütlus aastast 1993, kui Raplas avati kolmekümne neljas kauplus: "Nõukaajal pidi igal normaalsel inimesel tuttav müüja olema, nüüd peab igal müüjal tuttav ostja olema." Selle jaoks pole ükski riik piisavalt rikas, et vihaseid omanikke toetada või aidata.

Inimeste eluga toimetulek on hoopis teine muusika. Tühja kõhtu ei tohi tunda ükski laps ega vanur. Õnneks ei ole meil valitsus, mis 19 eurost lastetoetust lubatavaks peaks. Post-corona majandus tingib ka suurema tööpuuduse, mis jällegi meenutab 1990. aastate olukorda. Jääb vaid loota, et kurikaelu ja sulisid vähem juurde sigineb.

Eks tulevik näitab, kuidas OÜ-tajad ja muud majandusaferistid ümber profileeruvad või ausaks sunnitakse. Erinevalt 30 aasta taguse ajaga puudub puudusekannatajatel võimalus välismaale tööle minna. See on aga lohutus neile sektoritele, kus tööjõudu napib ja suurendab nende hulka, kes välistööjõust loobumist õigeks peavad.

Post-corona majanduse peamine vastamata ja mitme miljoni väärtuses küsimus on selline: kaua veel? Arvan, et olukorra olemus hakkab juba kohale jõudma. Samas ei kipu olukorra tõsidus mitmetele firmaomanikele veel selguma. Liialt loodetakse riigi abile ja kes ikka tahab oma ettevõtmisega liigseks osutuda. Nii võib väita selliste ärimeeste avalike esinemiste põhjal ja loodan, et tegelikkuses on neil rohkem jalgadega maas ning et kaeblemine kuulub toetuse saamise juurde.

Majandusolukord, millega 2020. aasta algas, ei naase kunagi. Uus olukord on juba kohal ja nüüd on vaja mõista, mis muutub, mis säilib ja mida ei lähegi enam vaja. Aasta 2021 saab olema veel üleminekuaeg ja valimistele (augustis president ja oktoobris omavalitsused) minnakse näilises stabiilsuses.

Kas post-corona aeg üldse välja kujuneb ja kas see hakkab post-truth mõistega keeleliselt rinda pistma, on veel teadmata. Kas 2023. aastal toimuvatel riigikogu valimistel see veel tegija on, selles ma kahtlen. Samas olen ma täiesti kindel, et eestlased elavad selle vabalt üle, nagu elasid üle Lenini, Stalini, Hitleri ja muud pahalased ja nende kuriteod.


ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: