Tallinna tehnikaülikool valib rektorit. See on kahtlemata oluline otsus ülikoolile, laiemalt aga kogu Eestile. Tehnikaülikooli liikmed elavad valimistele kaasa. IT-teaduskond on kohtunud kõikide rektorikandidaatidega, samuti kõikide rektorit valiva nõukogu liikmetega. Debatid on olnud huvitavad ja sisukad.

IT-teaduskonna ja nõukogu liikmetega kohtumise tulemusena sõnastati neli peamist tehnikaülikooli ees seisvat väljakutset: ühine ja ülikooli pere poolt kokku lepitud arenguvisioon; juhtimine, organisatsioonikultuur ja kaasamine; teaduse rahastamine ja teadlaste väärtustamine; karjäärimudel, doktorantide puudus ja õppejõudude järelkasv.

Need väljakutsed on (ja on kogu aeg olnud) olulised tehnikaülikooli tulevikku silmas pidades. Nende väljakutsete kõrval ei tohi aga ära unustada tehnikaülikooli viimaste aastate strateegiliselt olulisi arenguid.

Tehnikaülikoolil on oma kindlad ülesanded Eesti ees: peame koolitama tulevasi insenere ja majandusspetsialiste; peame toetama ettevõtteid teadusmahuka arendustegevusega; ja peame andma arukat, põhjendatud ja kaalukat nõu meie ühiskonna poliitikate kujundajatele. Selle jaoks vajame väga tugevat vundamenti – teadust ja sellesse panustamist. Ilma tugeva teaduseta, ülikooli vundamendita, ei saa me täita ühtegi nimetatud ülesannetest.

Minu praegused rollid Tallinna tehnikaülikoolis on olla õppejõud, äriinfotehnoloogia õppekavade programmijuht ja IT-teaduskonna magistriõppe prodekaan. See on põhjus, miks ma puudutan edaspidi ainult õppetööga seotud olulisi arenguid viimase viie aasta jooksul.

Rõhutan siin kahte: õppeainete e-tugede juurutamine ning õppeprogrammide reform. Ajaliselt toimusid need teises järjekorras, aga sellekevadise eriolukorra tõttu räägin esmalt e-tugedest.

Kui me kolm aastat tagasi ei oleks jõuliselt hakanud juurutama e-õpet, poleks me nüüd nii heas seisus. Ülikool toimib. Loengud, harjutustunnid, eksamid, arvestused ja diplomite kaitsmised – kõik sellised asjad toimuvad akadeemilise kava kohaselt. See ei ole isegi kõikides Euroopa tipptehnikaülikoolides nii - ma tean, millest räägin.

Muidugi mängib siin rolli ka Eesti e-riik ja Tiigrihüppest alguse saanud digioskused. Kuigi meil on ka väljakutseid ja probleeme, ei ole tehnikaülikool käpuli. Ja see on väärtus. Lisaks saime sellel aastal kõikidest ülikoolidest enim HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) e-õppe kvaliteedimärke, kokku 15. See on tugev tulemus ja otseselt seotud õppeainete e-tugede juurutamisega.

Teine oluline viimaste aastate areng on õppeprogrammide reform, mille tulemusena on loodud õppeprogrammid, programmijuhtide ametikoht ja õppeprogrammide nõukojad.

Õppeprogramm ei ole lihtsalt õppekava uus nimetus, see muutus on sisuline ja oluline. Õppekava on riiklik dokument; õppeprogramm on elav organism oma üliõpilastega, õppejõududega, tunniplaaniga, vastuvõtu- ja turundusega, kvaliteedi tagamisega, üliõpilaste toetamisega, praktikate, lõputööde ja muude igapäevaste suuremate või väiksemate probleemide lahendamisega ning õppekava ja õppeprogrammi pideva ning jätkusuutliku arendamisega.

Igal õppeprogrammil on programmijuht, kellel on õppeprogrammi arendamiseks piisavalt vabadust ja vajalikud ressursid ning kes vastutab ka õppetöö kvaliteetse läbiviimise eest. Kollegiaalsus tagatakse programminõukodade institutsiooniga, mille liikmetest kolmandik on tööstusest, kolmandik on õppejõude ja kolmandik üliõpilasi. Programminõukoda juhib alati tööstuse esindaja.

Selline muudatus on kaasa toonud paindlikkuse, uuenduslikkuse, parema kvaliteedi ning tööstuse vajaduste suurema arvestamise õppeprogrammide arendamisel. Nii on meil järjest rohkem selliseid õppeprogramme, milles akadeemiline haridus ja professionaalsete oskuste arendamine käivad käsikäes (ülikooli motogi on mente et manu – mõistuse ja kätega).

Selline trend on praegu maailmas (dr Ruth Graham, 2018, MIT inseneripedagoogika raport) ja selles suunas liigume jõuliselt ka meie. Näideteks on tööstuse projektid bakalaureuse tasemel ja töökohapõhine õpe magistritasemel.

Meie tugevust on märgatud. Tallinna Tehnikaülikool, koos Tšehhi Tehnikaülikooliga (Czech Technical University in Prague) kutsuti mõned aastad tagasi EuroTech ülikoolide konsortsiumi laua taha, kus me ei ole veel täisliikmed, aga liigume selles suunas.

Konsortsiumi mõte on arendada aastaks 2030 suur ja võimas katus-tehnikaülikool, teaduse ja eriti inseneriteaduse lipulaev, võrdväärne partner Aasia ja Ameerika suurtele ülikoolidele, et ühiselt koolitada insenere ja majandusinimesi ning arendada teadust.

Iga Tallinna tehnikaülikooli üliõpilane (samuti nagu iga teise konsortsiumi kuuluva ülikooli üliõpilane) oleks ka selle uue EuroTeQ (Q on siin õige ja tuleb sõnast quality) Engineering University üliõpilane ning saaks nendest ülikoolidest valida aineid, osaleda loengutel ja sooritada eksameid kas siis semestriks või kaheks kohale sõites või  Interneti vahendusel.

Meie partnerülikoolideks selles EutoTeQ projektis on Technical University of Denmark (DTU), Ecole Polytechnique (L'X), Eindhoven University of Technology (TU/e), Technical University of Munich (TUM). Eristaatusega (mitte EU) partneriteks ka Ecole Polytechnique Federale de Lausanne (EPFL) ja Technion Israel Institute of Technology.

Lisaks on kaasatud hulk ettevõtteid ja organisatsioone. Suurfirmadest näiteks Siemens, Total, BMW Group, Eesti ettevõtetest ning organisatsioonidest Transferwice, Telia, Eesti Energia, Tehnopol, Infotehnoloogia Liit, Riigi Infosüsteemide Amet ja Eesti Inseneride Liit. Tehnikaülikoolil läheb väga hästi ja tehnikaülikool on liikunud ning liigub õiges suunas.